IMF nõuab Euroopalt karmi koormustesti pankadele

IMF hoiatas, et Euroopa majanduse tervenemine järgmise aasta jooksul nõuab jõulisemat tegutsemist. IMF nimetab Euroopa kohta käivas raportis püüdlusi pangandussüsteemi korrastamiseks ja rekapitaliseerimiseks küll usalduse taastamise mõttes esmatarvilikuks, vahendab Financial Times. «Kuid usalduse ja kindluse taastamine vajab poliitikakujundajailt, iseäranis finantssektoris, jõulisemat tegutsemist,» ütles IMFi Euroopa osakonna juhataja Marek Belka.

Pangad ja finantssektori järelevalvajad peaks identifitseerima ja isoleerima pankade «mürgised varad» ja taastama oma kapitali erasektori toel, rõhutas Belka. Kuid tema kinnitusel ei tohi vajadusel kahelda kasutamast ka valitsussektori toetust.

IMF kritiseeris siinseid finantsinstitutsioone üle-Euroopaliste meetmete puudumise pärast ning rõhutas koordineeritud koormustestide vajalikkust. Lahtiseletatult tähendab see auditit panga varade kvaliteedile, kohustustele ehk kokkuvõttes panga jätkusuutlikkusele. Koormustest sõelub välja pangad, kes võivad vajada erakorralist abi maksumaksjalt või ka potentsiaalsed hävijad.

IMF utsitas Londonis asuvat Euroopa finantsjärelevalve komiteed kehtestama rahvuslikele järelevalvajatele ühtsed standardid koormustestide läbiviimiseks, et vältida riikidevahelisest konkurentsist tekkida võivaid moonutusi. «Vaja on rohkem, mitte vähem Euroopat,» rõhutas Belka. «Euroopa on majanduslikult kõige lõimitum majandusruum maailmas, aga kriisiga võideldakse siin rahvuslikul tasandil.»

Euroopa finantsjärelevalve asutused ja keskpangad hindavad küll pangandussektorite olukorda, kuid erinevalt Ühendriikide 19 panga koormustestist ei ole Euroopas avalikustatud ei testi meetodit ega tulemusi, samuti ei puuduta need testid konkreetsete pankade bilansse. See tähendab, et erinevalt USAst ei tuvasta need testid konkreetsete pankade pea kohal rippuvaid kirveid.

Euroopa pangandusregulaatorid peavad usalduse taastamisel kõige olulisemaks bilanssi jäänud ebakvaliteetsetest varadest vabanemist ja laneukraanide avanemist. Kuid Euroopa Liidu ametnikud on kinnitanud, et mitmed pangad tõrguvad tunnistamast, et vajavad juba lähitulevikus täiendavat kapitaliseerimist.