Sõerd: valikuid jääb aina vähemaks

Lootus ei ole kadunud, aga osa võimalusi on käest lastud. Kas või eelarvepositsiooni parandamise võimalused pole praegu enam need, mis olid veebruarikuiste kärbete ajal või veelgi varem, mullu riigieelarvet koostades.

Aga asi ei ole lootusetu, igal juhul tasub ambitsioonika eesmärgi nimel pingutada.

Kui järgmise aasta keskel selgub, et eelarvekärped olid asjatud ja euro saamise lubadus osutus täitumatuks, järgneb väga tugev emotsionaalne tagasilöök nii kodu- kui ka välismaal.

Sellega tuleb arvestada, et iga miljard, mille valitsus viib eelarvest välja, tekitab täiendava SKT languse. Kärbete mõjuga majandusele tuleb arvestada.

Kui juba oleme sellises kahvlis, siis äkki oleks otstarbekam loobuda?

Ma ei näe teist võimalust. Kui on lootust euro saada, tasub pingutada. Eurotsooni liikmena saame kaasa rääkida Euroopa Liidu rahanduspoliitikas.

Euroriikide rahandusministrite nõukogu juures on eurotsooni rahandusministrite institutsioon, mis on küll mitteformaalne, aga seal otsustatakse väga palju. Iga aasta pärast 28. juunit 2006, kui Eesti läbis kohustusliku vahetuskursi mehhanismi perioodi ja tekkis reaalne võimalus eurotsooniga liituda, on kaotatud aasta.

Inflatsioonikriteeriumi peaksime täitma selle aasta sügisel, uus takistus on eelarvedefitsiit. Kui majanduskriis jätkub, reservid ammenduvad ja defitsiiti tuleb hakata finantseerima laenuga, võib probleeme tekkida võlakirjade intressi kriteeriumi täitmisega.

Nii et iga aasta on kaotatud aasta ja olemasolevatele takistustele võib lisanduda uusi.

Nii et tuleb kärpida eelarvet…

On kaks võimalust: kärpida kulusid ja suurendada tulusid.

Milliseid makse võiks tõsta?

Makse on viimasel ajal tuntavalt tõstetud. Hotellidel tõusis välisturistide majutusteenuse käibemaks. Aktsiisid juba tõusid. 1. juunist tõuseb töötuskindlustusmaks. 1. juulist hakkab tööandja hüvitama kolmele esimesele järgneva viie haiguspäeva kulu. Meid on tabanud juba tuntav maksutõus. Järgmised maksutõusud ei ole lahendus.

Ettevõtjad peavad kulusid kärpima, tööjõumahukas majandusharus nagu hotellindus tuleb hakata optimeerima tööjõukulusid. See suurendab tööpuudust.

Vahemärkusena: kui palju Tallinki hotellid on pidanud oma kulusid viimase aastaga kärpima?

Esimese sammuna teevad kõik meie hotelliketti kuuluvad hotellid vähemalt kümneprotsendilise tööjõukulude kärpe. Olukord hotellinduses on väljakutseterohke. Konkurents on tihe, turu langus võrreldes mullusega on umbes 20 protsenti.

Riigieelarve juurde naastes – teie arvates uuteks maksudeks ruumi pole?

Ettevõtja käibe raamid seab nõudlus, sealhulgas nõudlus ekspordi sihtriikides. Tänavuse riigieelarve maht on 96,7 miljardit krooni. Lisaeelarvega kärbiti 6,6 miljardit, pärast seda on eelarve maht 91,9 miljardit krooni. Aga 2007. aasta eelarve kulude maht oli 74,8 miljardit krooni.

Kui 2007. aastal oli võimalik riiki üleval pidada ja avaliku sektori teenuseid pakkuda 75 miljardi krooni eest, kas siis nüüdseks on avaliku sektori teenuseid juurde tulnud? Ei ole.

Vahepealsetesse aastatesse jääb kõrge inflatsioon ja pensionikulude kasv.

Just, aga praegu oleme fakti ees, et selliste kuludega ei ole Eesti riigi avaliku sektori jätkusuutlik rahastamine võimalik. Sellest tulenevad ka kärped, kuid probleem on selles, et eelarve kärpimine ei ole mitte natukene, vaid väga tugevasti hilinenud.

Tänavune eelarve tehti pool aastat tagasi eeldusel, et majandus kasvab 2,6 protsenti, aga esimene kvartal näitas 15,6-protsendilist majanduslangust. Siin on tõsine viga tehtud. Õnneks on valitsusel motivatsioon seda viga parandada.

Usute, et valitsusel ikka on piisavalt motivatsiooni?

Töölepinguseaduse osas pole praegune olukord see, mis ta peaks olema. Pooleteise kuu pärast peaks töölepinguseadus kehtima hakkama, tööandjad teevad plaane. Kui ikka veel on küsitav, kas töölepinguseadus hakkab kehtima sellisena, nagu ta jõustati, on see probleem.

Eelmise aasta lõpus olid kolmepoolsed läbirääkimised Laitse lossis. Tööandjad said, mis nemad tahtsid, töövõtjad said, mis nemad tahtsid – ainult et riigile jäi kohustus kogu see toredus kinni maksta. Ainult justiitsminister küsis, kust selleks raha võetakse.

Nüüd on seaduse jõustumiseni jäänud mõned nädalad ning on vaja leida raha selle kinnimaksmiseks. See Taani tüüpi… Mis see nüüd oligi?

Turvaline paindlikkus.

Turvaline paindlikkus on hästi kulukas. Taani mudel töötab väga hästi, aga Taani on rikas riik. Sealne maksukoormus on üle 50 protsendi, meie maksukoormus on umbes 33 protsenti. See on see dilemma.

Teie hinne valitsuse tegevusele majanduskriisi ajal on «nõrk»?

Ma ei oska seda nii hinnata, aga kritiseeriti juba 2008. aasta riigieelarvet. See tehti 25-protsendise kasvuga arvestades. 2007. aasta oli küll kasvuaasta, aga riskid olid kõigile näha. Riske ei oleks tohtinud eirata.

Lisaks tegi praegune valitsus 2007. aastal lisaeelarve, millega suurendas kolme miljardi krooni võrra eelmise valitsuse planeeritud eelarvekulusid. Sisuliselt öeldi, et ülejääk on liiga suur ja seda on vaja vähendada. Ma olen nõus, et headel aegadel kogutud reservid on praegu väga tähtsad.

Kuigi ka 2007. aasta lõppes korraliku eelarveülejäägiga, üle kuue miljardi krooni (2,7 protsenti SKTst, mis on üks euroliidu paremaid näitajaid).

Praegu toonaseid otsuseid vaadates näib, et headel aegadel reservide kogumine on hoopis suurema tähendusega, kui siis tundus.

Eelmise aasta keskel oli riigil varuks umbes 25 miljardit krooni, selle aasta lõpuks on heal juhul alles ehk mõned miljardid. Kas oleme liiga kergekäeliselt reserve kulutanud?

Nii suurt kriisi ei eeldanud ka kõige hullemad stsenaariumid, aga reservid on tõesti hirmuäratava kiiruga vähenenud.

Olen nõus pankadega laenuläbirääkimisi pidava rahandusministriga, et jooksvat defitsiiti ei peaks finantseerima ainult reservidega. Aga perspektiivis rahastame laenudega ikkagi jooksvaid kulusid, mitte mõnd suurt projekti, mis tulevikus kasu tooma hakkab.

Kust kärpida kulusid?

Ma ei hakka seekord rääkima ametnike palkadest, vanemapalgale piirmäära seadmisest ega portfellita ministrite kaotamisest, sest see on enesestmõistetav kärpekoht. Vaja oleks liita avaliku sektori kohustused – raamatupidamine, personaliarvestus, IT-lahendused.
Praeguse ametkondliku ülesehitusega personaalse teeninduse võrgustiku asemel luua üldine teeninduslett, kuhu pöördudes saaks inimene kõik asjad ühes kohas aetud.
Riigivara müük erutab praegu samuti inimeste meeli.

Kinnisvaraturg on praegu madalseisus, aga valikuid väga palju pole. Riigieelarve parandamiseks saab suurendada tulusid või vähendada kulusid. Mõlemal on varjuküljed.
Kärped vähendavad majanduskasvu ja vara müümine jooksvate kulude katteks ei ole õige lahendus, aga praegu jääb valikuid järjest vähemaks. Mida rohkem aega kulub, seda vähemaks valikuid jääb.