IMF: maksutõusul oleks väiksem negatiivne efekt

Postimees uuris eile keskpangas Eesti majandusülevaate andnud IMFi Eesti missiooni juhilt
Christoph Rosenbergilt, kas valitsus peaks suurendama makse, ning kui, siis missuguseid.

Kuigi otsest vastust erinevate maksude kohta Rosenberg anda ei tahtnud, märkis ta, et maksude tõstmine oleks üks väikseima negatiivse mõjuga meede.

Rosenberg märkis oma ettekandes, et ilmselgelt ei suuda riik toime tulla headel aegadel antud lubadustega. Ta tõi näiteks palkade ja pensionide tõusu ning ka mitmed muud sotsiaalpoliitilised otsused. Missioonijuhi sõnul võiks pensionide tõstmine 30 protsenti headel aegadel olla väärt mõte, kuid enam see nii pole.

Küsimusele, kas Eesti saab oma praeguste rahavarudega hakkama või peaks raha kuskilt juurde küsima, märkis Rosenberg, et hiljuti sõlmitud lepped Swedbanki ning Euroopa Investeerimispangaga on tema meelest piisavad. «Eesti on teistest riikidest erinevas seisus. Teil on piisavad ressursid ja ligipääs laenurahale,» sõnas Rosenberg.

Keskpanga asepresident Märten Ross lisas, et Eesti pangandussüsteemis on piisavalt kapitali ja likviidsust toetamaks ümberkorraldusi majanduses.

«Ka IMFi missiooni visiidi käigus läbi viidud analüüs kinnitas, et Eesti majanduse rahastamiseks ei pea võtma lühiajalist laenu, mis muudaks majanduse haavatavaks,» märkis Ross.

Ta lisas, et Eestis tegutsevad pangad peavad mõistma: majandust tuleb rahastada ka keerulisematel aegadel. «Pankade laenuotsused peavad tuginema pikema perspektiivi soodsatele väljavaadetele,» sõnas Ross.

Samas märkis Rosenberg, et langenud palkade tõttu hakkab tõenäoliselt suurenema ka pankade hapude laenude osakaal. Need tuleb missioonijuhi hinnangul korvata viimastel aastatel kogutud kasumist.

Mis puudutab majandust üldiselt, ei näe IMF paranemist Eestis enne 2010. aasta lõppu. Selle aasta majanduslangus tuleb nende hinnangul 13 protsenti. Rosenberg toonitas, et kasv ei naase tõenäoliselt enam kunagi sellisele tasemele, nagu see oli vahetult pärast Euroopa Liiduga liitumist.

Samas vabanetakse ootuste kohaselt tänavu jooksevkonto puudujäägist ning inflatsioonimäär langeb alla Maastrichti kriteeriumiga kehtestatud taset.

Rosenberg toonitas, et majanduslangusest aitab välja tulla tootlikkuse tõstmine. Ta märkis, et kui buumi ajal suurendas kasvu panustamine kinnisvarasse ja kaubandusse, siis praegusel ajal tuleks raha suunata ekspordi tugevdamisse.