Paavo Kangur: Nokia - ime või argipäev?

Tegelikult oli Nokia tavapärase struktuuri ja pikaajaliselt turul toiminud Soome ettevõte. Autokummide ja botikute tootmise kõrval arendati ka sidesüsteeme Lapi ja Siberi avarustele. Alguses olid need kaasaskantavad telefonid rasked ja ebamugavad. Ühel hetkel toimus revolutsioon tehnoloogias ja mitmekilone telefon õnnestus kokku pakkida nüüdisaegseks mobiiltelefoniks.

Ja vaevalt teadis insener Fredrik Idestam, kui ta 1865 asutas Nokia linnas saeveski, et tema alustatud ettevõte on 140 aasta pärast maailma suurim mobiiltelefonide tootja.
1910. aasta paiku sattus loodud puidutöötlemise ettevõte raskustesse ja selle omandas kalosse tootev Suomen Gummitehdas Oy, mis 1922. aastal omandas ka telefonikaableid tootva ettevõtte Suomen Kaapelitehdas Oy. Aastavahetusel 1966-1967 ettevõtted liideti, uueks nimeks sai Nokia Oy. Aastal 1960 loodi Suomen Kaapelitehdas Oy elektroonikaosakond ja 1964. aastal toodeti esimene VHF-telefon.

Ajaleht Business Week hindas 2007. aastal Nokia kaubamärgi hinnalt maailma viiendaks väärtusega 25 miljardit eurot. Praegu on Nokial tehased 9 riigis ja tootearendusüksused 11 riigis ja palgal üle 60 000 töötaja.
Mis nad tegid? Kordan. Toiminud idee pakiti kokku tavaliseks tarbekaubaks, millest sai kultusese. Kõrvalharud müüdi maha.

Eesti ametlik mõtteviis käsitleb Nokiat kui imet, mis sünnib õhust ja armastusest ning headest mõtetest. Kuskil garaažis teevad selle valmis täiuslikud inimesed rahvatantsu ja laulukoori vahepeal. Kui vaadata Arengufondi strateegiat, siis see üritus on keskendunud just imede otsimisele. Tegelikult võiks vaadata kõiki 500 Eesti suuremat ettevõtet, ja esimene mure võiks olla, et valitsussektor ei keeraks neile käkki ja teine mure, et kõik neist ei hakkaks tegelema kinnisvara arendusega.