Eesti Pank: maksebilanss peegeldab erasektori säästmist

Eesti maksebilansi jooksevkonto jõudis esimeses kvartalis tasakaalu ning keskpanga kevadprognoosi kohaselt jääb jooksevkonto selle aasta lõpuks väikesesse ülejääki.

Saarniidu sõnutsi viitavad maksebilansi näitajad sisenõudluse kiire kohandumise jätkumisele aasta esimestel kuudel, mistõttu kaupade ja teenuste väljavedu oli sisseveost suurem. Eesti-suguses väikse ja avatud majandusega riigis, kus kapitali vajadus kujuneb sisemaistest säästudest suuremaks veel pikka aega, on kaupade ja teenuste konto ülejääk pigem erakordne ja viitab üleilmsest kriisist tingitud investeerimistegevuse madalseisule, lausus Saarniit. Üksikute kvartalite jooksul oli taolise ülejäägiga tegemist ka Aasia-Vene kriisi ajal ja järel.

Investeerimise madalseisu puhul oli tegu just vähese investeerimisnõudlusega, mitte rahastamisprobleemidega. Nii näiteks moodustasid Euroopa Liidu eelarvest laekuvad summad 2 protsenti SKTst, mille arvelt oleks olnud võimalik katta jooksevkonto mõõdukat puudujääki, rääkis Saarniit.

Sellele vaatamata olid aasta esimeses kvartalis Eestisse tehtud otseinvesteeringud majanduse üleilmse langusaja kohta suhteliselt suured ning moodustasid rohkem kui 3 protsenti kvartali SKTst.

Kapitali liikumises laiemas plaanis olid ülekaalus pankade tehingud. Ühelt poolt toodi tagasi välismaale paigutatud varasid, teiselt poolt vähendati oma kohustusi ja seda peamiselt emaettevõtete ees. Et ülekaalus oli kohustuste vähendamine, siis kujunes ka Eesti välisvõlg väiksemaks, kui see oli möödunud aasta lõpukuudel.