Euroopa Keskpanga juht esines enneolematult karmide süüdistustega

Trichet' sõnul peaksid finantsasutused kasutama oma kasvavaid sissetulekuid kapitalibaasi tugevdamiseks ega tohiks neid põhjendamatult hüvitiste ja boonuste näol laiali jagada.

Ta hoiatas oma Londonis peetud kõnes, et panganduses on maad võtmas töötajate ületasustamise kultuur ning pangad mõtlevad üha rohkem vaid omakasule ja teenindavad sisuliselt iseennast.

Need on kõige teravamad sõnad, mis keskpank iial pankade palkade suunas lennutanud on.

Trichet on juba tükk aega pankuritele südamele pannud, et nad peaksid praeguseks veidi paranenud olukorda finantsturgudel ära kasutama, olemaks tulevikus vintskemad ja vastupanuvõimelisemad - pidades silmas, et maailmamajandus ei ole veel sugugi nii tugev, nagu ehk arvatakse.

Ühtlasi hoiatas ta, et ülemäärane tasustamine võib finantssüsteemi stabiilsuse taas ohtu seada.

«Ma olen kindel, et see nn boonustekultuur on üks neist paljudest faktoritest, mis finantssüsteemi kiiva võivad kiskuda. Vahendustegevuse asemele tuleb omakasupüüdlik spekulatsioon. Kaugemale vaatava stabiilsuse tõrjuvad kõrvale lühiajalised huvid. Ja varsti ei olegi enam tegemist teenindussektori, vaid iseteenindussektoriga.»

Trichet ütles need sõnad pärast seda, kui Suurbritannia pangaboonustele ühekordse ülikasumimaksu kehtestas ning Prantsusmaa nende eeskuju kiiremas korras järgida otsustas.

Ta tuletas pankuritele meelde, et keskpank ei andnud eurotsooni finantssüsteemile piiramatut likviidsust mitte selleks, et pangad seda ise tarbiksid, vaid et nad finantseeriksid kogu majandust laiemas mõistes.

Tema sõnul ongi juba käes olukord, kus majandus ei taastu oodatud kiirusega ning panku on tabamas laenude korstnasse kirjutamise «teine laine».

Oma hiljutistes kõnedes on Trichet korduvalt viidanud sellele, et ülemaailmne finantssüsteem on seesmiselt ikka veel väga habras - võib-olla isegi hapram, kui vastmöödunud kriisi eelõhtul.

Trichet hoiatas eile, et poliitikategijad on ilmselt nüüdseks edasiste kriiside osas oma võimalused ammendanud. Tulevikus võivad kriisid osutuda aga veelgi intensiivsemaks.

Tema sõnul on negatiivsete finantstsüklite ennetamiseks kasutatud meetmed olnud nii intensiivsed ja ekstreemsed, et kaugemale valitsused tulevikus enam minna ei saaks - ei abi ega regulatsioonide osas.

Eriti valmistab Euroopa Keskpangale muret see, et tänu keskpankade ja valitsuste aktiivsele sekkumisele on pankuritele nüüd jäänud mulje, nagu hoitaks igasugused mustad stsenaariumid ka edaspidi igal juhul ära.

Trichet väitis, et kuna finantskriis tõi avalikuks süsteemseid riske, siis vajab Euroopa uut järelevalve-raamistikku, millega hinnataks ühelt poolt üldist finantsstabiilsust, teiselt poolt aga hoitaks igal üksikul pangal silm peal.

ELi plaanid on selles osas varsti koos ning Trichet peaks hakkama juhtima uut Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mida toetaks ka keskpank. Ühtlasi luuakse Euroopa pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberisektorite jaoks kolm eraldi valvekoera.

Samas tunnistas Trichet sel nädalal Euroopa Parlamendile, et uus süsteem ei ole tema esimene ega parim valik. Ta pidas arvatavasti silmas seda, et keskpanga hinnangul läheb vastutuse jagamine ELi ja liikmesriikide institutsioonide vahel paraku ähmaseks.

Copyright The Financial Times Limited 2009.