Mahetoodete populaarsus kasvab iga aastaga

Põhiliselt müüakse mahetooteid eripoodides, kuid järjest enam ka tavalistes väikepoodides, turgudele ja laatadel. Tänavu hakkasid mahetoodanguga kauplema ka sellised suured kaubaketid nagu Prisma ja Maksimarket. Kui mullu jäi taoliste müügikohtade arv alla saja, siis nüüd on neid juba 130.

Eelmisel aastal kasvas mahetoodete müügikäive 46,2 miljoni kroonini ja see tegi kasvuks eelneva aastaga võrreldes 46 protsenti. Kasv jätkus ka sel aastal. Kõigist mahetoodetest moodustavad suurima osa 41 protsendiga piimatooted, järgnevad köögiviljad 17, puuviljad 12 ja lihatooted 11 protsendiga.

Mahetootmine areneb põhiliselt tänu väiketootjatele, kes on leidnud, et raskel ajal on just sellisel tervisklikul toidul turgu. Eelmisel aastal oli mahepõllunduse osakaal kogu Eesti põllumajanduses 10,9 protsenti.

Mahetooted on reeglina tavatoodetest kallimad. Nii näiteks maksab maheleiva kilo poes 41.05, tavaleiva oma aga 26.09. Mahepiima liitri eest saab põllumees 5.93, tavapiima kokkusotuhind on aga keskmiselt 3.16.

Mahetoodete pealt teenivad ka kaupmehed järjest rohkem. Uuringu andmetel lisasid poed maheveiseihale mullu ainult 10 protsenti, tänavu aga juba 40 protsenti. Mahemee hinnalisa oli eelmisel aastal 20, tänavu aga 55 protsenti.