Estonian Airi kahjum oli 70 miljonit krooni

Kahjumi suurust on nii majandusministeerium kui ka lennufirma viimase hetkeni saladuses hoidnud. Kasumit näitas lennufirma viimati 2005. aastal. Aastaaruande järgi on lennufirma püsinud juba mitu kuud püsti vaid emafirma SASi armust. 2009. aasta lõpus oleks Estonian Air pidanud tagastama SASile laenu 130,3 miljonit krooni.

Audiitor Veiko Hintsov märgib aastaaruandes, et ettevõttel ei pruugi jätkuda raha selle tasumiseks. «Estonian Airi tegevus sõltub aktsionäride toetusest,» kirjutab ta.
Samas aruandes leidub ka juhatuse märkus, et SAS pole laenu tagasi nõudnud.

Hintsov seab kahtluse alla ka selle, kas Estonian Airil õnnestub kunagi tagasi saada lennukitootjale Bombardier tehtud uute lennukite ettemaks 122 miljonit krooni.

Praegu on endiselt pooleli SASi ja Eesti valitsuse kõnelused. Viimane oleks pidanud süstima Estonian Airi 280 miljonit krooni, lepingu allkirjastamine aga venib.

Allikad on viidanud, et üheks tüliõunaks on just nimelt Bombardieri lennukitehing. Nagu ütles audiitor, on vaja lennukiost lõpule viia.

Kolm uut Bombardier CRJ900 NextGeni maksavad aga hinnanguliselt 1,2–1,5 miljardit krooni. On selge, et väga raske on leida panka, kes oleks pankroti veerel kõõluvale firmale nõus andma üle miljardi kroonist krediidiliini lennukite liisimiseks.

Estonian Airi juht Andrus Aljas ütles Postimehele, et ei saa kommenteerida lennukiostu läbirääkimisi. Ta kinnitas, et firma saab uued Bombardierid veel selle aasta lõpuks.

SASiga kõnelusi juhtiv majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas lausus, et ei taha nimetada kuupäeva, mil SASiga leping lukku lüüakse. «Tahame nii Bombardierilt kui ka SASilt riigile võimalikult häid tingimusi välja kaubelda,» ütles ta.