Tagasi
Liigpakkumise ja hinnasurve tõttu – mille taga on supermarketid, mis pakuvad Hispaania köögist lahutamatu oliiviõli ostjatele heldeid hinnaalandusi – paneb üha rohkem farmereid pille kotti.
Kuna oliivikasvatajad ei saa töölistele palga maksmiseks ja tootmismeetodite kaasajastamiseks pangalaenu, peavad nad sularaha hankimiseks oma varud ilma kasumita maha müüma.
«Oleme väljapääsmatus olukorras,» ütleb José Maria Penco Hispaania oliivikasvatajate liidust. «Selliste kahjumitega peavad farmerid vastu veel aasta või kaks. Kui asjad ei parane, annavad veel mitmed neist lihtsalt alla ja lasevad oma oliividel hukka minna.»
Hispaania on maailma suurim oliiviõli tootja, ületades nr 2 ehk Itaalia panust enam kui kolmekordselt.
Mullu tootis Hispaania 1,4 miljonit tonni oliiviõli ja eksportis sellest enam kui 800 000 tonni.
Liigpakkumisele aitas tublisti kaasa Hispaania eluasemebuumist tulnud raha, mille arendajad oliiviistandustesse investeerisid. Kuna ka saagid viimase 15 aastaga järjest kasvasid – ja 2008. aasta paistis silma eriliselt rikkaliku oliivisaagiga – on hindu üha allapoole surutud.
Külmpressitud oliiviõli hind on langenud finantskriisi eelse 2,80 euro pealt kilogrammist 1,80 euro tasemele, mis tähendab, et paljud traditsioonilist käsitsi korjamist viljelevad farmerid (seda meetodit kasutavad kolm neljandikku Hispaania oliivikasvatajaist) teenivad kilogrammi pealt üle 2,40 euro kahjumit.
Varude kasvule ja investeeringutele on kaasa aidanud ka Euroopa Liidu subsiidiumid: 2,3 miljardit eurot aastas.
«Kõik oliivikasvatajad kurdavad ühest suust, et suurim häda on see, et pangast ei saa laenu. Mis aga tähendab, et müüa tuleb praktiliselt iga hinnaga,» ütles Iesa ärikooli turundusprofessor Francisco Iniesta.
Oliivikasvatajaid on Hispaanias tuhandeid, peamiselt Andaluusias. Tehaseid, kus oliividest õli pressitakse, on ligikaudu 1700. Suuri supermarketikette on aga vaid viis, mis tähendab seda, et tootjatele on võimalik avaldada tugevat hinnasurvet.
«Supermarketite kätte on kogunenud palju võimu,» ütleb professor Iniesta. «Ja oliiviõli on see konks, millega kliente teisi asju ostma meelitatakse. Uus trend on müüa ka supermarketi «oma» oliiviõli, mis võimaldab veelgi väiksemat hinda küsida.»
Hispaania eluasememulli lõhkemine tähendas ka seda, et tuhanded ehitajad on võtnud endale Põhja-Aafrika migrantide koha, kes varasemalt lõikusperioodil (novembrist märtsini) oliive korjasid.
«Põllumajandus on stabiilsem äri kui kinnisvara, kuid pangad meile praegu laenu ei anna,» ütles Ignacio de los Cassias González, kes peab Córdobas mehhaniseeritud «intensiivfarmi».
Veerandtunnise autosõidu kaugusel Gonzáleze farmist Córdoba keskuses seisab ridamisi poolelijäetud kortermaju, mis on soikus sellest ajast peale, kui arendajad pankrotti läksid ja pangad nende projektid endale said.
Ühe tühjadest ehitusplatsidest ümbritsetud ringtee keskel torkavad silma hauakambri varemed – mälestusmärk roomlastest, kes 206. aastal Córdoba vallutasid ja siia esimestena oliivipuid istutasid.
Farmerite sõnutsi on olukord 29-protsendilise töötusmääraga Andaluusias tundmatuseni muutunud: tänu tööta jäänud ehitajatele on võõramaalastest oliivikorjajate hulk varasemast vaid viiendik. Alles mõni aasta tagasi olid mõnel põllul pooled korjajatest migrandid.
«Paljud ehitajad on nüüd põllutööl,» ütles üks oliivikasvataja, kes maksab neile käsitsi korjamise eest 60 eurot päevas. «Enne ei tahetud rasket maatööd teha, aga nüüd pole valikut.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
