Keeleseadus sunnib ettevõtteid firmanimesid tõlkima

«Ettevõtted, mille registreeritud kaubamärk on võõrkeelne, võivad seda endiselt edasi näidata, aga kui kaubamärk sisaldab olulist tarbijateavet (pakutava teenuse, kauba) kohta, siis peab olema lisatud eestikeelne tõlge, mis võib olla ka sissekäigu juures,» seletas Kaubandus-Tööstuskoja jurist Koidu Mölderson.

See tähendab, et näiteks Swedbank peab oma peamajal ja igal pool, kus see vajalikuks osutub, teavitama tarbijaid, et tegemist on pangakontoriga.

«Aga ettevõtte liignimetus tuleb tõepoolest tõlkida eesti keelde, millele võib lisada võõrkeelse nimetuse. Eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini nähtav kui võõrkeelne,» jätkas Mölderson.

Jurist tõi näiteks, et kõik cafe’d peavad muutuma kohvikuteks, cinema’d kinodeks ning plaza’d mis iganes nimedeks, mis omanikud välja mõtlevad – näiteks büroo-või kontorihooneks.

Kuigi juuli on kohe saabumas, ei ole ettevõtted veel uue seadusega pealesunnitavatest muudatustest isegi veel teadlikud. Näiteks Coca-Cola Plazat haldava Forum Cinemase linastusjuht Rein Palosaar kuulis seadusest esimest korda ajakirjanikult.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask märkis, et hetkel pole veel teada täpseid muudatusi. «Aga ühe näitena oli vist jutuks see, et peame kleepima kontori ustele sildi, et tegemist on pangakontoriga. Ilmselt tuleb muudatusi ka kontorites asuvatel siltidel ja plakatitel,» sõnas ta.