Tagasi
Ines Kuusik: mis tapab vautšeriäri?
Eesti internetikeskkondades on napilt aasta jooksul võrsunud silmipimestaval hulgal «ahvatlevaid» pakkumisi vahendavaid vautšeripoode, mis pakuvad vähem või rohkem vajalikku kraami ja teenuseid poole hinnaga või veelgi soodsamalt.
Paljud arutavad, kellele see ärimudel kasulik on ja kas tegemist on ajutise nähtuse või igati perspektiivika tulevikuäriga. Üks võitja on kindlasti vahendaja, kes võtab kogu käibelt oma osa. Teine võitja, ehkki hoopis keerulisemalt hinnataval kujul, on teenusepakkuja, kelle tootele toob vautšerimüüja oma meediapindade ja kontaktvõrgustiku kaudu tähelepanu ja potentsiaalseid uusi (püsi)kliente. Kuid kõige rohkem on võita tarbijal, kellele avaneb võimalus osta meelepäraseid kaupu ja teenuseid odavamalt (iseküsimus, kas ostmise abil säästmine on üldse säästmine). Paljud huvilised on tänu uuele ostlemisvormile leidnud tee Tallinna varem huupi proovimiseks liiga kallina tundunud restoranidesse ning saanud uusi ideid vaba aja veetmiseks.
Kuid mis sellest ärist tulevikus ikkagi saab? Kas võimegi arvestada, et saame juuksuris, ilusalongis, restoranis käia n-ö poole hinnaga? Liiga head võidan-võidad-võidab mudelid äratavad inimestes alati kahtlusi ning tõmbavad ligi üheööliblikaid, kes soovivad imelisel kombel rikastuda. Kui miski sellele ärile saatuslikuks saab (ning selle välja suretab, nagu sendioksjonidki), võib see üsna tõenäoliselt olla usalduse puudumine. / lk 8
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
