Ekspordi müügijuhtide kandidaate vedas alt ennekõike keeleoskus

«Värbamise käigus nägime ka üsna madalat keeleoskust. Paljud jäid välja just selle pärast, et nad olid oma inglise keele oskust üle hinnanud,» kommenteeris programmi eestvedaja, Marketingi Instituudi juhi Anu-Mall Naarits.

Nende 26 inimese puhul, kes aga programmi pääsesid, võib Naaritsa sõnutsi öelda, et keeleoskus on suurepärane. Inglise keele oskus on ekspordimüügi puhul esmatähtis, aga mida rohkem  lisakeeli, seda parem.

«Paljudes riikides on vaja hispaania, prantsuse või vene keelt. Meil on  üks programmis osaleja, kelle sihtturg on Türgi. Tema sõnul on ka seal  pelgalt inglise keelega raske hakkama saada, seega peaks keelte pagas  olema nii suur kui võimalik.»

Naaritsa kinnitusel on kõik, kes alustasid, ka praeguseni tublisti selle tempoga vastu pidanud. «Esimesed kolm kuud on olnud hästi intensiivsed, kuna 20 neist 26-st inimesest, kes alustasid, hakkasid tööle ka nende jaoks uues firmas,» lisas Naarits.

«Meie valitud noored on hästi tublid ja ambitsioonikad ja ilusti hakkama saanud. Esiteks pidid nad töösse sisse elama ja teiseks läbima intensiivse  koolitusprogrammi. Kolme kuu jooksul oli koolituspäevi pea kahe nädala jagu,» sõnas ta tunnustavalt.

Ennekõike otsisid ettevõtted müügijuhte selleks, et Skandinaavia turul kanda kinnitada. «Praegu on neil inimestel, kes Skandinaavia suunal töötavad, skandinaavia keelte oskus täiesti olemas. On ka neid, kes müüvad Skandinaaviasse inglise keele baasil, kuna nendes riikides on inglise keele oskus hea, on ka see täiesti aktsepteeritav.»

«Meie eesmärk on, et need noored peaksid aasta jooksul omandama sellise kompetentsi, et nad oskavad ekspordiplaani koostada, teavad kuidas turule siseneda, oskavad teha turu-uuringut, oskavad kontakteeruda klientidega, selgitada välja vajadusi ning teha müügipresentatsioone, saavad aru kuidas müügitöö rahvusvahelises keskkonnas toimub.»