Padar: Euroopa põllumajanduses tuleb hakata sarnase rammususega suppi keetma

«Selles väitluses on Eestil kindlasti piisavalt argumente oma seisukohti kaitsta,» märkis Padar, toonitades, et Eesti on olnud Euroopa Liidus oma lubadustest kinnipidav liikmesriik.

Ka oma põllumajandust reformides oleme järginud Euroopalikke arusaamu avatud turust, toidukvaliteedist, keskkonnakaitsest ja teistest mõistlikest arusaamadest. «Me eeldame, et uus eelarveperiood ei kaugene ausa ja solidaarse Euroopa Liidu edasiarendamisest,» ütles Padar, tunnistades,  komisjoni ettepanekuid saab lugeda loosunglikeks. Seda seetõttu, et tehtavad muudatused on niivõrd marginaalsed.

Eesti puhul oleks otsetoetuste tase hetkel tootja kohta 115 eurot ning arvestuste alusel tõuseks see aastaks 2020 158 euroni.

Per se nominaalne eelarve tegelikult Padari sõnul ei vähene, kuigi tuleks arvestada tarbijahinnaindeksit ja inflatsiooni.

Põllumajanduse eelarve perioodiks 2007-2014 on tema sõnul 371,2 miljardit eurot ning aastateks 2014-2020 386,9 miljardit. Samuti tuleks silmas pidada ka eelarve täitmist, sest raha ei jõuta lihtsalt ära kulutada (ei jõuta programme valmis ja lepinguid, eelkõige esimestel aastatel), selgitas Padar, kelle sõnul Eesti põllumeeste toetussummad nominaalselt suurenevad – küsimus on eelkõige võrdluses «vanade liikmesriikidega», kus on toetused suuremad.

Seega taandub kõik Padari sõnutsi otsetoetuste õiglasele jaotusele.