Tarand: Eesti ei peaks toetama muusika autoriõiguste pikendamist

Esmaspäeval annab Euroopa Liidu üldasjade nõukogu, kus Eestit esindab välisminister Urmas Paet, tõenäoliselt heakskiit direktiivi muutmisele, millega on kavas pikendada muusikateoste autoriõiguste kehtivust praeguselt 50 aastalt 70 aastale.

«Minu meelest peaks Eesti pakkuma alternatiive, mitte sörkima fonogrammitootjate lõa otsas,» ütles Tarand reedel Tallinnas europarlamendi pressihommikul. Tarandi hinnangul teenib direktiivi muutmine eelkõige fonogrammitootjate huve.

Tarand ütles, et toetab füüsika vallas Nobeli preemia võitnud Robert Laughlini seisukohta, et autoriõigus ja patendid on 19. sajandi nähtused, mis ei sobi tänapäeva infoühiskonda. «On andmeid, et vabalt internetti pandud raamat ei pruugi kahjustada raamatu müüki, vaid võib seda suurendada,» kommenteeris Tarand.

Justiitsminister Kristen Michal ütles BNSile, et valitsuse positsiooni autoriõiguse pikendamise osas on kavas tulevikus analüüsida. «Eile [neljapäeval] jäi valitsuse positsiooniks, et me vajame autoriõiguse tähtaja pikendamise osas analüüsi ja teema avamisel seda kavatseme ka küsida. Praktikas on siiski kvalifitseeritud häälteenamus pikendamise poolel ja seega ilmselt selline otsus Euroopast tuleb,» sõnas Michal.

Minister sõnas, et autoriõigused on varalised õigused nagu kõik teised õigused. «Kellelgi meist ei meeldi, kui meie õigusi rikutakse või neid tühiseks peetakse. Seda enam, kui on tegu kirjanikega või muusikutega, kellele nende loodu müük või selle kasutusse andmine on elatusallikaks,» ütles Michal. «Kindlasti ei ole arukas öelda, et Andrus Kivirähk võiks raamatuid kirjutada tasuta ja hobina või Eesti heliloojad peaks elatist teenima autojuhina või kontoritöötajana.»

Michal lisas, et alates sügisest on autoriõiguse valdkond justiitsministeeriumi haldusalas ning tulevikus võtab justiitsministeerium üle ka suure osa intellektuaalse õiguse teemadest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt.