Tagasi
Riigikogu jätab endale õiguse otsustada, kes saab EFSFst abi
Parlamendi rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles, et komisjon teeb EFSFga (stabiilsusfond) liitumise otsuse-eelnõusse parandused, mille järgi riigikogu täiskoosseis saab õiguse otsustada, kas riik hakkab fondist abi saama või mitte.
Sõerdi sõnul on sotsiaaldemokraadid, IRL ja reformierakondlased jõudmas kompromissile, et just sel viisil jagada parlamendi ja valitsuse võimupiirid EFSFs.
Valitsuse pakutud esialgses eelnõus oleks riigikogu andnud üldise garantii, hilisemaid väljamakseid oleks otsustanud valitsus konsulteerides riigikogu Euroopa asjade komisjoniga. Õiguskantsler Indrek Teder ja ka presidendi õigusnõunik juhtisid nädala algul parlamendi tähelepanu sellele, et kohustusi saab riigile võtta vaid riigikogu otsusega. EFSF töötab teatavasti nii, et iga abi saava riigiga sõlmitakse kokkulepe, kus kirjas nii abi tingimused kui ka abi saava riigi kohustuslike majandusreformide programm.
EFSFi poolt koostatud abiprogrammi peavad omakorda heaks kiitma kõik abi andvad riigid. Praegu on kokku lepitud Portugali ja Iirimaa abiprogramm, ootel on Kreeka.
Sõerd märkis, et ei taha nimetada ühtegi riiki. Sõerd kinnitas, et juba kokku lepitud programmide üle riigikogu täiskogu otsustama ei hakka.
«Aga kui peaks lisanduma olemasolevatele riikidele mõni uus, siis selle toetamine on riigikogu pädevuses,» lausus Sõerd.
Sõerd lisas, et iga abisaava riigi võlakirjade ostud või pankade kaitaliseerimine või abiprogrammi muutmise toomine riigikogu suure saali ette on tarbetu. Nendes küsimustes annab Eesti nõusoleku valitsus, kes arutab asja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoniga.
Riigikogu tahab EFSFga liitumise otsuse-eelnõu vastu võtta neljapäeva õhtul erakorralisel istungil.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
