Kersti Kaljulaid: kontroll abiraha kasutamise üle jätab soovida

Milline on kontrollikoja roll võlakriisis?

Meil on töörühm, mis kohe, kui Klaus Regling määrati EFSFi juhtima, küsis temalt, kuidas on korraldatud fondi järelevalve. Tegu on suuremate summadega kui euroliidu eelarve ja viimase üle on väga range kontroll. EFSF on eraõiguslik aktsiaselts, kel on eraaudiitor. Kontrollikoda ega rahvuslikud riigikontrollid pole rahul, kuidas on korraldatud kontroll raha kasutamise üle.

ESMi jaoks moodustatakse ilmselt riigikontrollidest koosnev kogu, mis hakkab hindama, kuidas raha on kasutatud. Küsimus pole üksnes raamatupidamise korrasolekus, vaid ka selles, kui mõttekalt on päästefondide raha kasutatud. Viimasest pole Eesti meedias väga palju juttu olnud.

Eestis on minu meelest nii, et kõik, kes kahtlevad EFSFis, saavad rahvavaenlase tiitli.

Ma ei arva, et küsimuste esitaja on rahvavaenlane. Aga minule on silma torganud, et poliitikute ja ajakirjanike küsimuste toon on, et rahandus- ja peaminister peavad ju teadma, mida homne toob. Nõuda, et meie poliitikud teavad kõiki vastuseid ja kritiseerida neid selle eest, et nad ei tea, on arusaamatu.

Sellega ma küll ei saa nõus olla, et pea- ja rahandusminister ei pea teadma, milliseid kohustusi nad oma riigile võtavad.

Numbrite osas on nad vastanud, aga kriitilisemad küsimused käivad tuleviku kohta. Mis edasi saab? Mida Kreeka teeb? Aga see kõik on tulevaste rahvusvaheliste kokkulepete tulemus, mitte keegi ei tea praegu, kuidas me probleemide vahel laveerime.

Õhtuleht arvutas välja, mitu eurot on EFSFi garantii ühe elaniku kohta. Kas garantii on taandatav iga kodaniku kohustuseks?

Minu arvates ei ole. Meie ei maksa raha Kreeka, Iirimaa või Portugali eelarvesse. Meie moodustame koos teiste riikidega EFSFi kapitali. EFSF emiteerib võlakirju, tal on AAA reiting, ja seda raha laenab välja. Süsteem on ehitatud nii, et laenusaajal on teatud hulk tingimusi.

Kui tekivad probleemid, siis on samuti hulk tingimusi. Kui probleemsel liikmesriigil on valitsus, kes asjaga tegeleb, ja rahvas, kes on nõus oma valitsusega, nagu Iirimaal, siis ei ole põhjust arvata, et EFSF ei anna liikmesriigile aega oma probleemide lahendamiseks.

Kas Kreeka statistika on usaldusväärne?

Eurostat teeb nendega tihedat koostööd, peale selle on nad IMFi programmiriik. Ei maksa unustada, et ka Eesti oli IMFi programmiriik. IMF kontrollib koos Euroopa Komisjoniga Kreekat ja väga raske on makronäitajate osas valetada. Iseasi, kas on üldse olemas makronäitajate kogumise süsteem.

Kreeka riigiehituslik probleem on ka see, et ei ole korralikku maksukogumise süsteemi. Kreeka peab põhjamaalikuma riigiehitusega veel tegelema. Tobe oleks öelda, et saadame Kreekasse küttepuid, aga tobe ei ole öelda, et aitame Kreeka riigi rahanduse ja raamatupidamise heale tasemele.

Kas ESMi jõustamine võiks tähendada seda, et me enam kunagi ei pea tegelema erakorraliste päästepakettide moodustamisega?

Loodame, et ESM on Euroopa IMF ja suudab avaldada rahustavat mõju, aga praegu ei saa seda keegi lubada. Kui six pack (riikide majandusnäitajate tõhusama kontrolli seaduste pakett) peab, Euroopa Komisjon on tugev, kui niisugused mehhanismid toimivad ja riikidel ka endal tekib arusaamine, et eelarvemull ei vii neid pikas perspektiivis kuhugi, siis probleem laheneb.

Tahan veel öelda, et kui oleme euroala läbirääkimiste laua taga mõistvad, aga rahandusminister Jürgen Ligi julgeb olla väga kriitiline, kui oleme nõudlikud, aga konstruktiivsed, siis suuremate probleemide puhul on meil parem olla otsustamise läheduses ja neist osa saada. See on tähtis argument, miks peame tegelema EFSFiga ega saa öelda, et minge Kuule!