Tagasi
Merkel ja Sarkozy lubavad 31. oktoobriks päästeplaani
Prantsusmaa ja Saksamaa panid endile paika tähtaja kõikehõlmava eurotsooni stabiliseerimise paketi koostamiseks, ülesandega lubatakse saada ühele poole oktoobri lõpuks.
Berliinis kohtunud Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Nicolas Sarkozy rõhutasid oma kindlat otsust seista euro kaitsel, keeldudes aga avaldamast ühtegi oma plaani üksikasja.
Sarkozy kinnitas, et kaks euroala juhtivat valitsust on ühtsel kursil ning avaldavad oma kõikehõlmavat kava enne, kui G20 novembri alguses Prantsusmaale tippkohtumisele koguneb.
Ainsad konkreetsed sõnad kõlasid Merkeli huultelt, kes ütles, et «me oleme valmis tegema kõik vajaliku meie pankade rekapitaliseerimiseks».
Samas ei paistnud mingit märki kokkuleppest küsimuses, kust kapitalisüsti tarvis raha võetaks – kas riigikassadest või EFSFist.
Ühtlasi jäi Merkeli suu sisuliselt lukku Kreeka küsimuses. Ta ütles vaid: «Me teeme Kreeka küsimuses lähedast koostööd.»
Merkel lisas, et nad ootavad üha «troika» – Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga – ekspertide ettekannet Ateenast sealse eelarveolukorra kohta.
Kaks poliitikut andsid ühise intervjuu pärast tunnipikkust vestlust kantsleri büroos, suundudes seejärel töisele lõunasöögile. Vastates ajakirjanike küsimustele ütles Merkel, et pankade rekapitaliseerimisel rakendadaks ühtseid Euroopa kriteeriume.
«Prantsuse president ütles, et täna me detalidesse ei lasku,» lisas ta. «Kogu pakett saab valmis kuu lõpuks.»
Liidrid lisasid, et esitavad oktoobrikuisel Euroopa Liidu tippkohtumisel edasised ettepanekud 17 euroala riigi tihedamaks integreerimiseks. Merkeli sõnutsi tähendab see ka muutusi ELi lepetes.
Küsimus, kes ja kuidas panku rekapitaliseerima hakkab, on plahvatusohtlik nii Saksamaal kui Prantsusmaal.
Saksa opositsiooniliste sotsdemokraatide liider Sigmar Gabriel ütles, et pangad tuleks riigistada, mitte teist korda välja aidata.
Samal ajal hoiatas Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et eraviisiliste riigivõlakirjade hoidjate osalus Kreeka päästepaketis tuleb «üle vaadata», et Ateena üldine võlatase väheneks.
Schäuble sõnade valguses on tõenäoline, et Saksamaa soovib eraviisilistelt võlausaldajatelt kopsakamaid kaotusi – kuna Kreeka eelarvepuudujääk esialgu pigem kasvab.
Saksa uudisagentuuri DAP väitel kaaluvad euroala juhtivad finantsametnikud kuni 60-protsendilisi kahjumeid Kreeka riigivõlakirjadelt. Suvel kokkulepitud protsent oli 21.
Copyright The Financial Times Limited 2011.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
