Pangad ei taha süste, ähvardavad äri koomale tõmmata

Pankurite sõnutsi on nimetatud radikaalse lähenemise lipulaevad prantslaste BNP Paribas ja Société Générale, mida ahviksid järele pangad üle Itaalia, Hispaania ja Saksamaa.

«Miks me peaksime selliste [allasurutud aktsiahindade] tasemetega lisakapitali koguma?»  küsis ühe eurotsooni panga boss. Euroopa pankade aktsiad lähevad börsil kaubaks kesmiselt vaid 60 protsendiga oma bilansiväärtusest.

Analüütikud hoiatasid aga, et pankade «kokkukuivamis-strateegia» võib olla vastukarva poliitikutele ja regulaatoritele, kuna võib tuua kaasa olukorra, kus pankurid laenavad klientidele vähem raha, seades ohtu eurotsooni hapra taastumise.

Euroopa firmad sõltuvad pangarahast koguni 80 protsendi ulatuses, USA firmade vastav protsent on näiteks vaid 30.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kirjutas eile laias laastus ette pankade kohustusliku rekapitaliseerimise tingimused, nõudes «ajutist kõrgendatud kapitalimäära» ning pankurite boonuste ja dividendimaksete piiranguid samaks perioodiks.

Numbrit Barroso ei nimetanud, kuid lähedalseisvad allikad ütlesid Financial Timesile, et kogu kontinendi pankade esmase omakapitali määraks tahetakse seada 9 protsenti riskantsetest varadest, mis on oodatust kõrgem number.

Pangad ja nende nõunikud ütlesid, et investoritelt oleks praegu praktiliselt võimatu värsket kapitali saada. «Ma ei usu, et kellelgi praegu turgudele ligipääsu oleks,» ütles üks juhtiv Euroopa investeerimispankur.

Pankurid ütlesid, et investorid ei taha mitte mingil juhul aktsiate alla uut raha panna, teades väga hästi, et kogu summa lendaks koos riigivõlakirjadega korstnasse.

Pangad usuvad, et vähendades varade hulka – mille järgi kapitalimäärasid arvutatakse – suudavad paljud neist saavutada ettekirjutatud näitajad ilma riiklike kapitalisüstideta.

Copyright The Financial Times Limited 2011.