Eestlased: tulevikus me bensiiniga ei sõida

Selle näitaja pooltest on Eesti ELi viies riik. Tabeli tipus troonib Rootsi, kus tõhusamate autokütuste võidukäiku usub 87 protsenti inimestest. Kõige skeptilisemad riigid on Bulgaaria, Poola ja Rumeenia.

«Selline avatud hoiak tehnoloogiliste uuenduste vastu on hea eeldus, et Eestist võiks kujuneda omamoodi hübriidriik, kus majanduse arendamine ja loodusvarasid hoidev käitumine on kokkusulandunud,» kommenteeris uuringutulemusi keskkonnaminister Keit Pentus.

Eestlased on optimistlikud ka taastuvenergia kasutamise tuleviku osas. 92 protsenti arvab, et tuule- ja päikeseenergiat tarvitatakse 2050. aastal kas kindlasti või tõenäoliselt rohkem kui täna. Selles küsimuses olid kõik ELi riigid üsna ühel meelel.

Koos skandinaavlaste, brittide ja sakslastega eeldab ka Eestis enam kui pool rahvast, et kasutame tulevikus energiat palju säästlikumat. Kogu Euroopa Liidus on vaid neli protsenti nii pessimistlikke inimesi, kelle meelest oleme 2050. aastal energiaga ümber käimisel vähemefektiivsed kui täna.

Keskkonnaministrile ei olnud eestlaste säästmismeelsus üllatuseks. «Eestlastele on üldiselt ikka omane olnud pragmaatiline ellusuhtumine, mis on õhutanud otsima kokkuhoidlikke majandamisvõimalusi ja õpetanud saavutama kõikides eluvaldkondades võimalikult väikese kuluga võimalikult head tulemust. Loodusvarade säästmisel on selles ellusuhtumises järjest tähtsam osa,» ütles Pentus.

Eestlased näevad rohelisema majanduse ja elustiili poole püüdlemisel ka majanduslikku motivatsiooni. Ligi 70 protsenti eestlastest usub, et säästlikumale energiakasutusele üleminek ning kliimamuutuste vastu võitlemine aitab kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele.

Ka keskkonnaministri arvates tähendab säästlikuma energiakasutuse võimaluste otsimine lõputut tööpõldu inseneridele, teadlastele, arhitektidele, aga ka nendele, kes uuenduslikke lahendusi reaalselt ellu viima hakkavad. «Oleme pikalt rääkinud vajadusest nn tarkade töökohtade järele. Loodusressursside säästlikum kasutamine toetab otseselt just taoliste nutikate töökohtade loomist,» lisas minister.

Eurobaromeetri kliimamuutuse-teemaline uuring viidi Eestis läbi selle aasta juunis, kokku küsitleti 1001 inimest.