Tammist: taastuvenergia nullist ülesehitamine on kallim kui olemasolev

Tammisti kommentaar:

Raske on kommenteerida ilmumata analüüsi. Igasuguse tulevikuennustamise puhul on oluline vaadata milliseid mudeleid, milliste eeldustega kasutatakse. Euroopa Komisjon kasutab tulevikustsenaariumite modelleerimiseks palju kritiseeritud Primesi mudelit. See mudel seab
taastuvenergia teiste süsinikuvabade tehnoloogiatega ebavõrdsesse seisu, arvestades teistega võrreldes taastuvenergia arenguks ebaproportsionaalselt suure investeerimisvajaduse infrastruktuuri ja energiasalvestamise tehnoloogiatesse. Samuti on taastuvate tehnoloogiate kasutustunnid arvestatud ebaproportsionaalselt madalad võrreldes konkurentidega. Euroopa Taastuvenergia Assotsiatsioon on Komisjoni tähelepanu nendele puudustele juhtinud ja loodetavasti Komisjon need puudused ka lõpuks kõrvaldab.

Loomulikult on iga uue süsteemi (taastuvenergia) nullist ülesehitamine alguses kallim võrreldes olemasoleva täiustamisega. Kuid nende suurte investeeringutel on üks väga selge motivaator – saada igaveseks lahti fossiilsete kütuste tarne probleemidest (hind, reaalpoliitika, keskkonnaoht) ja nende kasutamisega kaasnevatest heitmetest ja seega ka eelnevaga seotud etteprognoosimatutest kuludest. Pikas perspektiivis ei kaalu hetke soodsamad elektritoomishinnad üles viimati nimetatud väärtuseid.

Oluline on ka et sellised analüüsid võtaksid arvesse konkureerivate tehnoloogiate kogukulu, siinhulgas ka fossiilsete energiaallikate subsiidiume ning fossiilsete allikate ning tuumaenergia poolt tekitavate keskkonnakahjude arvestamine energiahinnas. 4. oktoobril 2011 andsid Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) ja OECD teada, et 2010. aastal subsideerisid
valitsused fossiilsete kütuste (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi jms) tootmist ja tarbimist 409 miljardi USD eest, mis IEA hinnangul suureneb fossiilsete kütuste toetamine 600 miljardi USD-ni 2015. aastaks hoolimata valitsuste lubadustest võidelda kliimamuutustega ning G-20 ja EL
liikmesriikide otsusest fossiilsete allikate toetamisest loobuda. Taastuvaid allikaid samaaegselt toetati 2009. aastal 59 miljardi USD-ga ning taastuvate toetamine suureneb IEA hinnangul 100 miljardi USD-ni 2015. aastal.  Tuumajaamade puhul jääb alati küsimus tuumajäätmetest, mille lõppladestamise lahendust täna pole ja mille hinda tegelikult ju keegi ei oska öelda. Ka
need kulud tuleb arvesse võtta.

Elektrihind börsil kujuneb muutuvkulu põhiselt s.t. mida rohkem on madala või olematu muutuvkuluga tootmisvõimsusi turul, seda odavam on elektrihind börsil. Kõige madalama muutuvkuluga on tehnoloogiad, kus kütus on tasuta nagu hüdro või tuuleenergia, madal on ka tuumaenergia muutuvkulu. Nord Poolis on lubatud ka negatiivne elektrihind ja suure tuuleenergia osakaaluga riikides nagu Taanis on sagedased juhtumid, kus tuulistel perioodidel on
elektrihind nullis või hoopis negatiivne. Viimastel nädalatel on Norras ja Rootsis elektrihind olnud mõne euro ümber tänu suurele sademetehulgale, mis on võimaldanud hüdroelektrijaamadel töötada. Seda fenomeni on juhtiv tehnoloogiakonsultatsioonifirma Pöyry ka analüüsinud.

Erinevalt Euroopa Komisjonist on nii ÜRO Rahvusvahelise Kliimapaneeli (IPCC) poolt mais avaldatud taastuvenergia raport ning ühe juhtiva globaalse konsultatsioonifirma McKinsey poolt tehtud 2050 aasta stsenaariumid hinnanud ka 100% taastuvate allikate stsenaariumit hinnatasemelt analoogseteks stsenaariumitega kus kombineeritakse tuuma ja süsiniku eraldamise ja
ladestamise tehnoloogiaid.