Analüütik: palgatõus on oodatust tagasihoidlikum

Täna avaldatud andmete kohaselt kasvas Eesti keskmine brutokuupalk selle aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,6 protsenti ning reaalpalk, milles on arvesse võetud ka hinnatõusu, kasvas 1,2 protsenti.

«Prognoosisime, et palgakasv on aasta teises pooles laiapõhjalisem. Palgatõus on ilmselt edasi lükkunud nii ebaselge olukorra tõttu peamistel sihtturgudel kui ka kasvanud vaba tööjõu hulga tõttu, aktiivsus tööturul püsib rekordkõrgel tasemel juba mitmendat kvartalit järjest,» kommenteeris Paabut.

Enim kasvas palk mäetööstuses, ulatudes 13,4 protsendini, reaalpalk kasvas 7,7 protsenti. Hulgi- ja jaekaubanduses ning kinnisvaraalases tegevuses kasvas keskmine palk vastavalt 12,6 protsenti ja 11,7 protsenti. Need kasvunumbrid aga kirjeldavad Paabuti sõnul ilmselt ka palgasaajate struktuuri muutust- nendel tegevusaladel on hõivatute arv võrreldes aastatagusega kahanenud.

See võib tähendada, et hõive vähenemine tuli peamiselt madalama palgaga töötajate arvelt ning seetõttu muutus palgasaajate struktuur ning kasvas tegevusala keskmine palk.

Suurima hõivatute arvuga sektorites nagu töötlev tööstus ja ehitus kasvasid palgad vastavalt 6,7 protsenti ja 6,4 protsenti. «Kui ehitussektorit iseloomustab suuresti sesoonne töö, mis on omakorda seotud ilmastikutingimustega, siis antud juhul ei ole kiiresti kasvanud hõivatute arv toonud kaasa märkimisväärset palgatõusu,» märkis analüütik.

Töötlevas tööstuses on samuti märgata palgasaajate struktuuri muutust – hõivatuid oli võrreldes eelneva aastaga 10 tuhat inimest enam, mis võib tähendada kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade loomist antud sektoris.

«Samas on tootlikkus just töötlevas tööstuses enim kasvanud, mistõttu ootasime pisut kiiremat palkade kohandumist,» kommenteeris Paabut ja lisas, et peamiseks teguriks tagasihoidliku palgakasvu taga on ilmselt kasvanud määramatus eksportturgudel, mis omakorda lisab ebakindlust tuleviku nõudluse osas. Seetõttu ei kiirusta tööandjad ka palku tõstma.

Sellel aastal keskmiselt jääb reaalpalga kasv siiski kesisemaks kui 1 protsent– ehkki aasta viimases kvartalis on Paabuti kinnitusel oodata toekamat palgakasvu. Aasta esimesel poolel on hinnatõus aga palgakasvu oluliselt räsinud.

«IV kvartalis ootamegi aeglustuvat hinnakasvu ning mõnevõrra tugevamat palgakasvu. Järgmisel aastal ootame veidi kiiremat reaalpalga kasvu, mis on ka laiemapõhjalisem.»