Brasiilia majanduskasv seiskus täiskiiruselt
Brasiilia majandus kiilus tänavu kolmandas kvartalis kinni, paljastades tärkavate turgude haavatavuse euroala kriisi ning arenenud majanduste aeglustumise suhtes.
Võrreldes teise kvartaliga tõmbus Brasiilia SKT kolmandas kvartalis 0,04 protsendi võrra koomale, tööstussektori jõuetus kandus üle varasemalt suurt elujõudu demonstreerinud tarbijatele.
«Tarbimine käib tõesti alla. See ei ole enam miski, mida me kardame. See sünnib meie silme all,» ütles Nomura analüütik New Yorgis George Lei.
Samal ajal kandis Hiina ette, et sealne tootmistegevus kuivas novembris kokku – esmakordselt ligi kolme aasta jooksul.
Viimaste SKT näitajate valguses aeglustub nii Hiina, Brasiilia kui India majanduskasv.
Euroala kriis räsib kindlustunnet, Euroopa ja USA majanduste aeglustumine õõnestab aga nõudlust tärkavate turgude toodangu, samuti Brasiilia ja teiste loodusvaradelt rikaste maade mineraalide järele.
Teised suuremad tärkavad turud nagu Venemaa ja Indoneesia näitasid küll kolmandas kvartalis kasvu, kui ka sealsed valitsused osutavad aeglustumise märkidele.
Prognooside kohaselt jääb tärkavate turgude kasvutempo arenenud maadest palju kiiremaks. Hiinale näiteks ennustatakse 2012. aastaks 8-protsendilist majanduskasvu.
Aasia Arengupank ennustas eile, et Ida-Aasia majanduskasv langeb tuleval aastal 7,2 protsendi peale – kõige hullemal juhul aga 5,4 protsendi tasemele.
Analüütikud muretsevad aga, et sellest ei piisa maailmamajanduse päästmiseks.
Brasiilia puhul oli pidurdus eriti järsk. 2011. aasta kolmanda kvartali aastapõhine kasv oli eelmise aastaga võrreldes vaid 2,1 protsenti, mis tähistab viletsaimat kvartalitulemust alates 2009. aasta kolmandast kvartalist.
Võrdluseks: 2010. aastal kasvas Brasiilia majandus 7,5 protsenti.
Aeglustumine tuleb pärast korduvat intressimäärade kergitamist aasta esimeses pooles, mil keskpank üritas jahutada majandust, mis hakkas ülekuumenema tänu 2010. aasta üüratutele eelarvestiimulitele, kui valitsus pidas presidendikampaaniat.
Sel aastal andis Brasiilia tööstusele hoobi ka kõrge valuutavahetuskurss, mis õõnestas konkurentsivõimet impordiga. Eriti drastiliselt langes automüük.
Lõpliku hoobi andis eurokriis, mis hakkas mõjutama tarbijameeleolu.
«Majanduslangus Euroopas on sügavam, kui me arvame. Tehniliselt on majanduslanguse võimalus ka Brasiilias, kuid arenenud maadega võrreldes on see tühine,» ütles Marcelo Salomon, Barclaysi analüütik New Yorgis.
Copyright The Financial Times Limited 2011.







Tagasi
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale