Kirjutamisel on salapärane eurobondi stsenaarium

Financial Timesi valduses olevate dokumendiprojektide kohaselt ei loodaks nn «eurobonde» otsekohe. Pigem üritavad parlamendi liidrid võita skeptikute poolehoidu – eriti Saksamaal, kus tippametnikud on vihaselt vastu – luues tingimused, mis võimaldaksid isegi Berliinil plaani toetada.

Kohalejõudmise kava eesmärk on luua ühisraha liikmetele «institutsioonilised, majanduslikud ja poliitilised tingimused» selleks, et emiteerida «osa oma võlakirjadest ühiselt, solidaarvastutusega», seisab dokumendis.

«Ühine emiteerimine võib aset leida alles siis, kui paigas on jätkusuutlik raamistik, mis on suunatud nii tõhustatud majandusjuhtimisele kui euroala majanduskasvule,» teatab dokument.

Euroopa Parlament ja teised Euroopa Liidu institutsioonid uue lepingu loomises ametlikult ei osale, kuna tegemist on valitsustevahelise paktiga, mis läheb mööda normaalsetest ELi leppe protseduuridest – sundseisu tõttu, mis tuleneb tõsiasjast, et Suurbritannia hülgas uue diili ELi raames.

Parlamendi läbirääkijail on aga palutud osaleda lepingu koostamise protsessis ning koda valis end esindama oma kolme peamise partei – paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei, vasaktsentristlike sotsiaaldemokraatide ja tsentristlike liberaalide – liidrid, omistades oma delegatsioonile olulise poliitilise kaalu.

Liberaalide liider ja üks europarlamendi prominentsemaid liikmeid Guy Verhofstadt usub, et ühisrinne võidab enda poolele üle mitmed riigid – nende hulgas Itaalia, Belgia ja Poola – mille vaated on sarnased.

«Me üritame nüüd luua koalitsiooni riikidega, mis on teel samas suunas kui meie,» ütles Verhofstadt ühes intervjuus. Ta lisas, et plaani toetavad ka parlamendi rohelised, mis on seal suuruselt neljas erakond.

Enamik parlamendi muudatusettepanekuid on mõeldud uue leppe lükkamiseks tagasi ELi põhivoolu, «ühendusepõhise juhtimise» rüppe – millele on põtkinud vastu Prantsuse president Nicolas Sarkozy.

Sarkozy soovib kahekiiruselist Euroopat ja tervitab uut pakti kui võimalust ehitada uus kiirtee ELi liikmete alamhulgale, mis oleksid valmis oma eelarve- ja majanduspoliitikaid tihedamalt integreerima.

Sellele teeksid Euroopa Parlamendi ettepanekud aga lõpu, sundides uuele paktile peale suubumise olemasolevatesse ELi lepetesse viie aasta jooksul.

Kui suubumist ei toimuks, aeguks uus leping seitse aastat pärast jõustumist. Diili visandajad loodavad esialgse mustandi järgmise nädala jooksul üle vaadata.

Järgmine ametlik arutelu leiab aset tuleval reedel. Siis esitatakse uus projekt koos ülalmainitud muudatusettepanekutega kõikidele ELi liikmesriikidele ja ELi institutsioonide esindajatele.

Copyright The Financial Times Limited 2011.