Kümme kõige märkimisväärsemat majandussündmust Eestis aastal 2011

• 1. jaanuar – Eesti võttis kasutusele euro, 15. jaanuarist on euro ainus seaduslik maksevahend.

• 1. aprill – Tiit Vähi müüs 90 protsenti (oktoobri lõpus ka ülejäänud aktsiad) Silmeti aktsiatest 89 miljoni dollari (63 miljoni euro) eest USA börsifirmale Molycorp. Nüüdseks on muldmetallide hinnamulli harjal saadud Molycorpi aktsiate hind langenud enam kui poole võrra.

• 16. juuni – Eesti Energia teatas, et hakkab ehitama uut põlevkivielektrijaama. Jaama esimene osa võimsusega 300 MW maksab üle 600 miljoni euro ja peaks valmima 2015. Eesti Energia juhatus kõhkles, kuid majandusminister Juhan Parts surus otsuse läbi.

• 10. august – Swedbanki grupi finantsjuht Erkki Raasuke teatas, et lahkub pangast. «Pank on minu eest hästi hoolitsenud ja mul jääb piisavalt aega mõelda, mis ja kuidas edasi saab,» lausus ta. .

• 29. september – häältega 59 poolt, 18 vastu otsustas riigikogu, et Eesti liitub EFSFiga. Eesti kohustus garanteerima EFSFi võetud laene kahe miljardi euro väärtuses. Selle aasta lõpuks oli tegelik Eesti kohustus kasvanud 16 miljoni euroni.

• 11. oktoober – Eesti Panga nõukogu valis uueks presidendiks Ardo Hanssoni, kes astub ametisse 2012. aasta juunis.

• 16. november – Leedu valitsus ja keskpank võtsid üle Snorase panga. Kuus päeva hiljem võttis Läti valitsus üle Snorase omanduses Krajbanka. Umbes sada Eestist pärit Snorase aktsionäri peab investeeringu korstnasse kirjutama.

• 16. november – Elering ja Fingrid panid nurgakivi Estlink 2 konverterjaamale. Eesti-Soome merekaabel läheb maksma umbes 320 miljonit eurot. Valmimise järel peaks Eesti ja Soome elektrihind ühtlustuma.

• 24. november – konkurentsiamet andis Urmas Sõõrumaa turvafirmale tegutsemisloa. USS Security sündis K-Grupi ja Pristise ühendamisel. Ligi 20 aastat tagasi rajas Sõõrumaa turvafirma ESS.

• 19. detsember – Fortum teatas, et tõmbab oma ärid Eestis koomale, müües võrguettevõtte Läänemaal ja Viimsis ning firma Fortum Termest.