Aktsiaturgudelt kadus aastaga 6,3 triljonit dollarit

Bloombergi andmetel kaotas globaalne aktsiaturg 12,1 protsenti oma väärtusest ja langes 45,7 triljoni dollari tasemele.

Euro ise lõpetas aasta kui viletsaim peamistest valuutadest, andes alates detsembri algusest lõpuks järele kontinendi eelarve- ja majandushädadele.

Enamiku aastast pidas euro üsna hästi vastu, kõrvetades riskifonde, mis panustasid ta langusele.

Eile kukkus euro aga 10 aasta rekordmadalusse jeeni suhtes, kaugele ei jäänud ka madalseisu tippmark dollari suhtes – mida viimati sai puudutatud aasta tagasi.

«Aasta alguses olid investorid optimistlikumad, kuid mida edasi, seda rohkem tuli tunnistada Lääne võlataseme tõsidust,» ütles Morgan Stanley varahalduse divisjoni juht Navtej Nandra.

S&P 500 jäi tänavu paigale ja FTSE 100 kukkus vaid 5,5 protsenti. Esmajärgulisi Euroopa firmasid hindav Eurofirst 300 põrus aga 11 protsenti võrra, peamisteks allakiskujateks olid Prantsuse ja Itaalia börsid.

MSCI tärkavate turgude indeks kaotas oma väärtusest viiendiku vaatamata tugevale kasvule Hiinas ja teistel tärkavatel turgudel.

Eriti suure hoobi said Aasia aktsiaturud, Jaapani Nikkei indeks kaotas 17,3 protsenti, Hongkongi Hang Seng indeks 20 protsenti ja Shanghai üldindeks 22 protsenti.

Paremini läks varadel, mida tormis teatud mõttes turvapaikadeks peetakse. Briti riigivõlakirjade tootlused püstitasid eile uue madalusrekordi ja tõusid aasta parimateks peamisteks riigivõlakirjadeks, pakkudes 17 protsenti tulu (USA ja Saksa omade vastavad protsendid olid 9,8 ja 10).

Vaatamata poliitikute pingutustele eurotsooni toestada usuvad analüütikud ja pankurid, et uus aasta algab minoorselt.

Suurem proovilepanek tuleb juba esimeses kvartalis, kui aegub sadade miljardite väärtuses riigi- ja pangavõlga.

Euroopa perifeeria seisab aga silmitsi jonnakalt kõrgete laenukuludega – vaatamata tippkohtumiste seeriale, kus on üritatud kõikvõimalike meetmetega investorite usaldust tagasi võita.

Citigroupi rehkenduste kohaselt tuleb euroalal 2012. aasta avakvartalis tagasi maksta üle 457 miljardi euro riigivõlga. 113 miljardit sellest koormast on Itaalia õlgadel – ajal, mil nende laenukulud on jätkuvalt kõrged.

«Turud tahaks ju väga, et see asi ruttu laheneks, kuid tõsi on, et läheb veel aega,» ütles HSBC varahalduse juht Philip Poole. «Võlakirjade tootlused jäävad üles seniks, kuni selgub, kui sügavaks osutub eurotsooni majanduslangus. Oodatakse ka kasinusmeetmete rakendumist ja selle tagajärgi.»

Leevendamaks pankade rahamuret laenas Euroopa Keskpank detsembris enam kui 500 pangale kokku 498 miljardit eurot. Seni seisab keskpank aga vastu survele osta agaramalt eurotsooni riigivõlakirju.

USA majandus näitab taastumise märke ja enamik tärkavaid turge üsna reibast kasvu. Mõned investorid kardavad aga, et Hiina majandust ootab tuleval aastal «raske maandumine», mis oleks järjekordne oht haprale globaalmajandusele.

CopyrightThe Financial Times Limited 2011.