Pajula: kui valitsus hakkaks usinalt laenu võtma, reiting langeks

Reitinguagentuur Standard & Poor's (S&P) kinnitas möödunud nädala lõpul Eesti riigireitingu senisel tasemel AA- negatiivse väljavaatega.

«Mul ei kriipinud seal midagi väga silma,» kommenteeris Pajula BNSile esmaspäeval S&P antud Eesti reitingu põhjendusi.

Pajula sõnul näitab S&P antud Eesti riigireiting ühelt poolt seda, et Eesti valitsuse rahaasjad on paremas korras kui nii mõnelgi muul samast lähtepunktist alustanud riigil.

«Teisalt: et valitsus ju turgudelt peaaegu üldse raha laenuks ei võta, siis ei ole sel reitingul praegu tõepoolest väga suurt praktilist väärtust,» ütles Pajula. «Tõenäoliselt on asi veel muidugi nii, et kui hakataks usinalt laenu võtma, siis langeks peagi ka reiting.»

Kui olukord eurotsoonis või Rootsis peaks otsustavalt halvenema, siis mõjutab see kindlasti varem või hiljem ka Eesti riigireitingut, kommenteeris Pajula reitingu negatiivset väljavaadet.

Pajula hinnangul võtab konflikt reitinguagentuuride ja valitsuste vahel arvatavasti veel hoogu. Tema sõnul võtab konflikti hästi kokku Financial Timesi kolumnisti Christopher Caldwelli kuu aja tagune arvamus.

«See, mida poliitikud reitinguagentuuride juures täna kõige rohkem vihkavad, on just see, mis neile veel äsja kõige rohkem meeldis: nad parandavad olulise informatsiooni levikut,» kirjutas Caldwell. «Euroopa liidrid märkavad aga üha enam, et kui rahapaigutajad on juba hakanud nende võlatähti kahtlustava pilguga vaatama, siis on teabe vaba liikumine viimane asi, mida neil vaja on.»

Eesti valitsus toetas möödunud nädalal Euroopa Komisjoni esitatud õigusaktide täiendusi, millega on kavas muu hulgas tagada, et pangad ja teised finantsasutused ei tugineks otsuste tegemisel vaid reitinguagentuuride väljastatud krediidireitingule ja suurendada reitinguagentuuride vastutust reitingute andmisel. Samu muudatusi arutas esmaspäeval riigikogu rahanduskomisjon.