Eestis kogutakse allkirju ACTA salalepingu vastu

Läinud aasta lõpus hoiatas Eesti Interneti Kogukond, et Euroopa Parlamendis hääletusele tulev ACTA on tõsiseks ohuks Eesti ettevõtlusele ja innovatsioonivõimekusele. Jaanuari alguses algatati aga veebiküljel Petitsioon.ee allkirjade kogumine ACTA salalepingu vastu.

Petitsioon.ee veebikülje teatel on tänaseks ACTA lepingu allkirjastanud kaheksa riiki, nende seas Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada ja Jaapan.

Kolm läbirääkimistel osalejat (Euroopa Liit, Mehhiko ja Šveits) pole veel lepingule alla kirjutanud, kuid on esitanud ühisavalduse, kinnitades oma kavatsustest allkirjastada leping «niipea kui võimalik.»

Läinud aasta 16. detsembril allkirjastas ACTA salajaselt ka Euroopa Nõukogu oma põllumajandus- ja kalanduskohtumisel. Järgmiseks hääletab ACTA poolt või vastu Euroopa Parlament ning viimasena on võimalus enda sõna öelda Eesti riigil.

ÜRO Interneti Väljendusvabaduse koordinaator, advokaat Karmen Turk tunnistas, et ei oska hästi arvata, miks Euroopa Nõukogu otsustas sedavõrd salaja ACTA lepingut toetada.

Samas lisas ta, et põllumajandus- ja kalanduskomiteed on varemgi vastuoluliste otsuste vastuvõtmiseks kasutatud. Näiteks 2002. aastal esitas Euroopa Komisjon sinna hääletusele tarkvara patentimist (s.o, leiutisena) lubava ettepaneku, samas kui Euoopa patendikonventsiooni kohaselt ei ole tarkvara patenditav leiutisena.

Petitsioon.ee leheküljel nenditakse, et ACTA asetab õigusteomajate (s.o. autoriõiguste ja tööstusomandi omajate) huvid ülemaks kõigist teistest õigustest, s.h. põhiõigustest.

Ühe näitena tuuakse välja ACTA artikkel 27(2) allmärkus, mille kohaselt internetiteenuse osutaja vastutuse piirangud (mille eesmärgiks on eemaldada stiimul jälgimaks isikute internetiliiklust, Eesti õiguses sätestatud infoühiskonna seaduses) on lubatud vaid juhul, kui õigusteomajate huvid on tagatud.

«See tähendab, et kui õiguste omaja huvi ei ole täielikult tagatud, kohustub näiteks ettevõttele serveriruumi pakkuja kontrollima ettevõtte internetiliiklust. See on vastuolus nii Eesti põhiseaduse, infoühiskonna seaduse kui ELi e-kaubanduse direktiiviga,» seisab Petitsioon.ee leheküljel.

Seda, kuidas võiks ACTA lepingusse suhtuda Euroopa Parlament, on Karmen Turki sõnul keeruline hinnata. Seni on europarlament olnud ülimalt kriitiline ACTA läbirääkimiste protsessi osas – eelkõige selle läbipaistmatuse üle.

«Sisu osas on Euroopa Parlament väljendanud selged seisukohad, mida ei või ACTA sisaldada. Tänaseks on mõned parlamendi nõutud algselt eksisteerinud osad ACTAst eemaldatud.

24. novembril 2011 teatas Euroopa Parlament, et kui komisjon kinnitab, et ACTA ei oma mingisugust mõju põhiõigustele, andmekaitsele ning käimasolevale ELi intellektuaalomandi harmoniseerimise protsessile, on see parlamendile vastuvõetav. Siiski on teada, et nn roheliste leer Euroopa Parlamendis on selgelt ACTA vastu,» selgitas Turk.

Samas jääb arusaamatuks, miks on ACTA loojad ja toetajad seda avalikkuse eest kiivalt saladuses hoidnud.

Turki sõnul väitsid ametlikult ACTA osas läbirääkivad riigid, et kaubanduslike läbirääkimiste puhul on tavaks, et tekste ei avaldata avalikkusele läbirääkimiste jooksul.

«See on küll tegelikult tõest väga kaugel!,» märkis ta.  

«Minu hinnangul ei avaldatud ACTA teksti sel põhjusel, et kaubandusleppega üritati luua õigust (nt teatud tegude kriminaliseerimine – K.T.) - see tähendab täitevvõim teostas seadusandlikku (parlamentide) võimu. Skandaalide ning probleemide vältimiseks otsustati välistada avalikkuse võimalus anda hinnanguid.»

Petitsioon.ee leheküljel on tänaseks ACTA vastu kogutud üle 1700 hääle.