Tarbijakaitse: pangad sunnivad kaardiga maksma

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ütles, et Swedbanki positsioon turul on selline, et nende mistahes otsused on märksa olulisema mõjuga kui enamikul nende konkurentidest.

«Hoolimata asjaolust, et pangakontorite ega pangaautomaatide tihedus ei ole Eestis ühegi seadusega määratud, muudab jõupositsioonilt toimuv sularahaga arveldamist eelistavate inimeste käitumismustrit,» lausus Sooniste.

Viimastel päevadel on suurt tähelepanu saanud Swedbanki otsus viia Läänemaalt Virtsust ära sularahaautomaat. Pärast seda pole vallas enam sularahaautomaati ega pangakontorit.

«Märkimisväärne on seegi, et antud otsus võib kutsuda esile kauplejate, kes seni kaardimakseid ei võimaldanud, sundviske olukorra, kus mingigi kauplemise säilimiseks piirkonnas tulebki sisse seada kaardimakse terminal. Viimane mõjutab ilmselt omakorda kauba hinda ning kergendab tarbija rahakotti,» kommenteeris Sooniste.

Sooniste lisas, et ameti hinnangul on sularahaautomaatide võrgu koomale tõmbamise otsus koosmõjus pankade üleskutsega «Maksa kaardiga!» järjekordne samm pikaajalises ja vägagi kaalutletud sihipärases tegevuses.

Iga mugav kaardimakse tõstab kauba hinda, sest kaardimakseilt tuleb kaupmeestel tasuda pankadele kõrget teenustasu. Viimase suurus on aastaid olnud terava kriitika all.

Viis aastat tagasi oli Swedbankil 471 sularahaautomaati, selle aasta lõpuks jääb neid 417.

Swedbanki jaepanganduse divisjoni direktor Ulla Ilisson märkis, et Virtsus võtsid inimesed keskmiselt kaks korda kuus sularaha välja, pärast automaadi ära viimist hakkab Virtsus käima kaks korda kuus pangabuss.

«Kui pisut oma tarbimisharjumusi muuta, ei tohiks midagi oluliselt kohalike jaoks muutuda,» lausus Ilisson.