ELi asjade komisjon kiitis heaks Eesti liitumise finantsstabiilsuse leppega

Uue lepingu keskseks elemendiks on eelarve tasakaalu reegel, mis nõuab lisaks 3 protsendi piiri mitte ületavale defitsiidile ka seda, et struktuurne (ehk ilma ühekordsete mõjudeta) puudujääk ei ületa 0,5 protsenti SKTst. Nõue tuleb kirjutada sisse lepingu osaliste riigisisesesse õigusesse koos automaatse korrektsioonimehhanismiga selle rikkumise korral. Samuti sätestatakse Euroopa Kohtu pädevus.

ELi asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul ei valmista täpsustatud reeglid Eestile raskusi, kuid siiski peab ka Eesti kirjutama defitsiidipiirangu riigieelarve baasseadusesse, mis tähendab seda, et tulevikus on üle 3-protsendise puudujäägiga eelarve vastuvõtmine ka Eestis ebaseaduslik.

Rõivase hinnangul on fookus nihkumas üha enam sellele, et võla ja puudujäägi eest vastutavad konkreetsed riigid ning rahvusvahelised abipaketid saavad võita kärbeteks ja reformideks lisaaega, kuid mitte probleemi lõplikult lahendada. Lõplik võlakriisi lahendus on võimalik üksnes juhul, kui riigid viivad eelarvete kulud ja tulud vastavusse.

Fiskaallepingule allakirjutamine on planeeritud 1.-2. märtsil toimuvale Euroopa ülemkogule, seejärel esitatakse rahvusvaheline fiskaalleping Riigikogule ratifitseerimiseks.