Europarlamendi ACTA raportöör astus tagasi (43)

Tema sõnul on ta näinud lepet ettevalmistavatelt ametnikelt «seninägematuid manöövreid».

Neljapäeval allkirjastasid leppe 22 Euroopa Liidu liikmesriiki, kaasa arvatud Suurbritannia.
Enne jõustumist peab leppe ratifitseerima ka europarlament. Arutelu selle üle peaks toimuma juunis.

Arif kritiseeris samme osa leppe punktide rakendamiseks enne nende arutelude toimumist.

«Ma mõistan hukka need protsessid, mis viisid leppe allkirjastamiseni: kõneluste algusest saadik ei peetud mingeid konsultatsioone kodanikuühiskonnaga, teksti allkirjastamise korduv edasilükkamine ilma igasuguste selgitusteta, [Euroopa] parlamendi mitmes resolutsioonis tehtud ettepanekute tagasilükkamine.»

Poolas avaldasid ACTA vastu meelt tuhanded inimesed ning häkkerid ründasid valitsusasutuste kodulehekülgi.
«Sellel leppel võivad olla kodanike eludele suured tagajärjed,» kirjutas ta. «Kuid on tehtud kõik, et europarlamendilt selles küsimuses sõnaõigus võtta. Ma tahan jõulise sõnumi saata ja avalikku arvamust selle vastuvõetamatu olukorra osas hoiatada. Ma ei osale selles maskeraadis.»

ACTA on olnud vastuoluline alates 2008. aastast, kui Wikileaks paljastas selle kavandi. 2010. aastal kinnitati selle üksikasjad. Ratifitseerimise korral tõhustab lepe «intellektuaalse omandi kaitse tagamist» leppega ühinenud riikides.

See näeb ette rahvusvaheliste standardite kehtestamist autoriõiguse rikkujate karistamiseks ning ennetavate abinõudena on pakutud välja vangistust ja trahve.
Väljaspool EL-i on leppega ühinenud USA, Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea.