Tippkohtumine: kas seekord «plahvatab» Poola? (6)

Sealne peaminister Donald Tusk turtsub uue lepingu keelekasutuse peale, mis lubaks eurovälistel ilmuda ühisraha tippkohtumistele üksnes kutsega ja vaid «siis, kui see on kohane».

Tusk väidab, et kuna Poola on lepingulisel teel ühisraha rüppe, ei tohi neid niiviisi välja arvata.

«Kui Poolale ei anta euroala kohtumistel osaleja staatust, mis oleks kohane ja tagaks meile teatud mõttes otsuste tegemisel kaasalööja tunde... siis on meil raske sellele paktile alla kirjutada,» ütles Tursk lõppeval nädalal. «Sellist mudelit me ei aktsepteeri.»

Poola püüdluste peamine vastaline on diplomaatide sõnutsi olnud Prantsusmaa. 

President Nicolas Sarkozy on pikemat aega pidanud uut pakti sammuks «kahekiiruselise Euroopa» suunas, kus euroala maad moodustavad üha ühtsema alamgrupi ning ülejäänud 10 riiki hakkavad ühisraharahvastest järk-järgult kaugenema.

Prantsuse vastuseis tuleneb Poola soovimatusest alluda pakti põhinõuetele – tervele trobikonnale võla- ja puudujäägipiirangutele, mida jõustataks trahvidega ning mis nüüd puudutaksid vaid euroala liikmeid. Ühtlasi ei taha Poola panustada eurotsooni uude 500 miljardi eurosesse päästesüsteemi.

Kuna Poola neid koormaid kanda ei taha, väidab Prantsusmaa, pole neil laua taha asja.

Esmaspäevase kokkutuleku lähenedes on Euroopa diplomaadid üritanud Poola vastuväiteid siluda ja pingeid maandada, kuid ametnike sõnutsi on Varssavi kindel nõudmine, et teema võetaks Euroopa riigipeade ringis üles – väljavaade, mis tõotab tippkohtumise taas koidukiirteni välja venitada.

«Poolakatel on tugev toetus taga,» ütles üks ELi ametnik, kes märkis, et Varssavi poolel on enamik ELi institutsioone (ka Euroopa Komisjon) ning enamik liikmesriike. «Minu kõhutunne ütleb, et selle asjaga läheb kaua.»

Lisaks võivad britid endale euroväliste hulgas «paktiväliseid» kambajõmme leida. Tšehhi valitsus on antud küsimuses lõhestatud, president Vaclav Klaus on ähvardanud, et ei kirjuta alla isegi siis, kui valitsus esmaspäeval lepingu teksti osas kokkuleppele jõuab.

Rootsi paremtsentristlikul vähemusvalitsusel on aga raskusi paktile opositsiooniliste sotsdemokraatide heakskiidu võitmisega, mis on aga kõigi ELiga seotud seaduste vastuvõtmiseks vajalik. Siiski toimus reedel opositsiooniliidrite ridades teatud nihe, mis võib tagada valitsusele vajaliku seljataguse.

Diplomaatide ja kõrgete euroametnike sõnutsi tuleb ennekõike karta Poolat.

«Poola tahab alla kirjutada küll,» ütles üks kõrge euroametnik. «Ma loodan, et lahendus leitakse. Ma arvan, et see oleks Euroopa Liidule tervikuna halb, kui pakt puudutaks vaid euroala.»

See pole esimene kord, kui Poola pahandab, et neid prantslaste euroala integratsiooni plaanidest välja puksitakse.

Mullu keeldus Tusk vihaselt Prantsuse-Saksa «europaktist», mis pidi allutama euroala riigid praegustest ELi piirangutest rangematele eelarve- ja majandusmeetmetele. Lõpuks sai leppe nimeks «euro pluss pakt» ning alla kirjutas koos mõnede teiste eurovälistega ka Poola.

Kui Poola mullu ELi eesistuja oli, üritas sealne rahandusminister Jacek Rostowski trügida nn «eurogrupi» koosolekutele – eurotsooni rahandusministrite kokkusaamistele, mis reeglina leiavad aset enne 27 ELi ministri koosviibimisi.

Prantslastel õnnestus aga Rostowski pingutused nurjata.

CopyrightThe Financial Times Limited 2012