Tagasi
Kreeka kuri eelarve ülevõtmise plaani peale
Kreeka rahandusminister tõrjus vihaselt tagasi Saksa plaani paigutada Ateenasse abipaketi nr 2 eeltingimusena euroliidu eelarvevolinik, kuna niiviisi sunnitaks riiki valima «finantsabi ja rahvusliku väärikuse vahel».
Evangelos Venizelose sõnutsi «eirataks» eelarvevoliniku määramisega «võtmelise tähtsusega ajaloolisi õppetunde».
Saksamaa nägemuses omaks volinik vetoõigust Kreeka maksu- ja kuluotsuste üle.
Samal ajal on nädalatepikkustes läbirääkimistes Kreeka erakreeditoridega toimunud nihe. Kaasatud ametnike sõnutsi on investorite pügamiste sügavus praktiliselt paigas ja tuleb veidi üle 70 protsendi.
Nüüd on üleval pigem küsimus, millistest avaliku sektori asutustest peaks tulema täiendavalt raha täitmaks Kreeka üha laienevad eelarvelõhet.
Nüüd ootabki erakreeditoride lepe oma allkirju olukorras, kus tuleb otsustada, kas kasvav puudujääk topitakse täis veelgi karmima «Kreeka kasinuse», ELi valitsuste lisalaenude või Euroopa Keskpanga abiga (millelt nõutakse üha häälekamal loobumist kasumitest Kreeka riigivõlakirjade portfellilt suurusega 40 miljardit eurot).
Diilini jõudmine on uue Kreeka-abi vormistamiseks ülioluline. Abi on aga kindlasti vaja enne 20. märtsi, mil saabub aeg lunastada 14,4 miljardi euro väärtuses riigivõlakirju.
Vastasel korral saab Kreekast esimene arenenud riik ligi 60 aasta jooksul, mis katkestab maksed.
Ühe kõrge euroametniku sõnutsi arutatakse nüüd vähemalt veebruari keskpaigani selle üle, kelle õlgadele koorem langema peaks.
«Kui protsess ei lahene edukalt, seisab Kreeka silmitsi pankrotiga, millel on ühiskonnale, eriti vaestele, rasked tagajärjed,» ütles eile Kreeka peaminister Lucas Papademos.
Tänasel tippkohtumisel tahavad euroala liidrid keskenduda tervet blokki puudutavale eelarvedistsipliini paktile. Kreeka läbirääkimised jätkuvad sealse rahandusministeeriumi andmetele nädala lõpupoole.
Saksa plaan, mis seaks Kreekale ühtlasi kohustuse teenindada laene enne kõiki teisi riiklikke kulutusi, tuli üllatuseks nii Papademosele kui teistele euroala valitsustele.
Ametnike sõnutsi see plaan ilmselt läbi ei lähe.
«Sakslastel on küll suur mõju, aga see [ettepanek] siin läks veidi üle piiri,» ütles üks läbirääkimistes osalev kõrge ametnik. «Sest sellise mudeli puhul tuleks kõrvaldada liikmesriigist normaalne demokraatlik otsustusprotsess.»
Copyright The Financial Times Limited 2012
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
