Iirlased nõuavad euroala eelarvediili referendumit

Nimelt selgus eile avaldatud uuringust, et antud küsimuses tahab oma häält kuuldavaks teha 72 protsenti vastanutest.

Ligikaudu 40 protsenti 1000st Sunday Business Post/Red C poolt küsitletud isikust ütles, et on pakti poolt. 36 protsenti olid vastu, 24 protsenti pole veel otsustanud.

Arvatavasti lepivad Euroopa Liidu liidrid pakti lõpliku teksti tänasel tippkohtumisel kokku.

Teksti kavandite ümber käinud aruteludel on Dublin alati rõhutanud, et uusi võlareegleid ei tohiks raiuda ELi liikmesriikide põhiseadustesse, sest see nõuaks Iirimaal referendumit.

Iiri valitsus tahaks väga referendumist pääseda, kuna kardab tagasilööki pärast neli aastat kestnud kulukärpeid ja maksukergitusi.

Ühtlasi on Iirimaal pead tõstmas ELi-vastased meeleolud, mis tulenevad abipaketist ja selle rangetest tingimustest.

Iiri peaminister Enda Kenny on lubanud, et korraldab referendumi üksnes juhul, kui põhiseadus seda sõnaselgelt nõuab. Kui tänane ELi tippkohtumine ühele poole saab, kavatseb Kenny Iiri peaprikuröri käest antud asjas nõu küsida.

Referendumi korraldamine on Iirimaal kompleksne juriidiline küsimus, mis keerleb selle ümber, kas võim läheb Dublinist üle rahvusvahelistele institutsioonidele või mitte.

1987. aastal vaidlustas majandusteadlane Raymond Crotty kohtus otsuse mitte korraldada rahvahääletust ühtse Euroopa akti osas – ja võitis. Sellest ajast peale on Iirimaal läinud referendumile iga oluline ELi leppe muudatus.

Vasakpartei Sinn Féin on ähvardanud, et kui tehakse otsus referendumit mitte korraldada, lähevad nemad Iiri ülemkohtusse. See aga tähendaks Euroopale kuudepikkust juriidilist ebaselgust.

Copyright The Financial Times Limited 2012