Leedu: mitte nii särav, kui tundub

Ühtlasi teatas Leedu, et sealne majandus kasvas mullu korralikult: 4,3 protsendi võrra.
Kui aga heita pilk põhinumbritele, siis selgub, et kuigi olukord näib rõõmus, tuleks investoritel olla ettevaatlikud.

Reutersi andmetel müüs Leedu 70 miljoni liti (26,6 miljoni dollari) väärtuses üheaastaseid riigivõlakirju tootlusega 2,74 protsenti. Mida on vähem, kui jaanuari alguses müüdud ja 2013. aasta augustis aeguvate riigivõlakirjade puhul (summas 50 miljonit litti): 3,876 protsenti tootlust.

Alates novembri lõpust on Leedu üheaastaste riigivõlakirjade keskmised tootlused langenud üle 4 protsendi ja on tänaseks 2,71 protsendi tasemel.

Capital Economicsi analüütiku Neil Shearingi sõnutsi on Leedu ja teised Baltimaad olnud «kriisis kasinuse korraldamise plakatilapsed, minnes sisemise devalvatsiooni teed ning kehtestades suuri eelarvekärpeid tootmise tohutule kukkumisele vaatamata».

Leedu, Läti ja Eesti tundsid 2008-2009 aastate finantskriisi valu rohkem kui enamik teisi. Kõige sügavamaid kärpeid tegi Läti, mis vajas ka IMFi abi – ja koges ELi rängimat langust. Sellele vaatamata valiti Läti paremtsentristlik valitsus 2010. aastal tagasi, riik pöördus taas kasvuteele.

Samas on Balti riikidel aga raskusi, et hoogu sees hoida. Leedu aastane kasv on muljetavaldav, kuid varjab fakti, et mulluse viimase kvartali kukkumine oli kolmanda kvartali suhtes ligi 1 protsent.

Pakatavast tervisest on majandus kaugel, pigem raskustes.

«See on kriisi pärand kõigis Baltimaades,» ütleb Shearing. «Nad üritavad kraapida tagasi 2008-2009 kaotsiläinud toodangut, kuid ei ole veel saavutanud kriisieelset taset.»

«Kasvu peaksid vedama välisturud, kuna kõigil kolmel on vaja suuri jooksevkonto ülejääke,» ütles ta.
Seda on aga raske saavutada, kui su peamised eksporditurud stagneeruvad.
Samas kinnitab Shearing, et pingutused pole olnud asjatud.

«Kui vaadata suurt pilti, siis on Balti riigid globaalsetele šokkidele vastupanemiseks palju paremal positsioonil kui enne. Krediidibuumi liialdused on seljataga, pangad on oma bilansid korda saanud.»

Kahjuks sellest aga ei piisa.

«Tänased [SKT] andmed võivad kujutada endast esimest märki sellest, et tee tagasi majandusliku tervise juurde tuleb palju auklikum, kui enamik on eeldanud,» ütles Shearing.

Kõige halvemas olukorras on tema hinnangul Läti, mille välisvõlg on umbes 150 protsenti SKTst. Eesti ja Leedu vastavad näitajad on ligikaudu 100 ja 80 protsenti.

Copyright The Financial Times Limited 2012