Parts läheb rohelise elektri toetuste kärpega uuele katsele

Majandusministeerium soovib, et taastuvaist allikaist toodetud rohelise elektri toetus sõltuks börsihinnast – mida kõrgem börsihind, seda väiksem elektritarbijate taskust taastuvenergiamaksuga kogutav toetus tootjaile.

Enne eelmisi parlamendivalimisi üritas majandusminister seda ettepanekut läbi suruda, kuid valitsuspartner Reformierakond polnud sellega nõus. Praegu on küll koalitsioonileppes punkt, et taastuvenergiatoetusi vähendatakse, kuid vaid uute projektide puhul. Majandusministeeriumist eile avalikkuse ette saadetud eelnõu järgi tehtaks seda aga tagasiulatuvalt.

Toetust saavad ettevõtjad ei soovi samuti kärpest midagi kuulda. Nad ütlevad, et kui riik on toetust lubanud, siis tuleb seda maksta. Majandusministeeriumil on aga tagataskus konkurentsiameti analüüs, mis taastuvenergiat tootvate ettevõtjate majandustulemusi analüüsides väidab, et hakkpuiduga elektrijaamu kütvad firmad saaksid hakkama ka toetuseta. Senisest palju väiksemat toetust vajaks konkurentsiameti analüüsi järgi tuuleenergia.

Mõned väikesed rohelise elektri tootjad on aga teinud sedavõrd kuluka investeeringu, et nende puhul ei aitaks ka praegune toetusmäär. Eile avalikkuse ette jõudnud eelnõu asendabki ühe toetusmäära keeruka süsteemiga, mis arvestab nii elektrijaama võimsust kui ka selle energiaallikat.

Eesti Energia suured põlevkivijaamad säilitavad eelnõu järgi rohelise elektri toetuse, kuigi esialgu pidid nad seda saama veel selle aasta lõpuni. Kuna Eesti Energia on teinud suuri investeeringuid tuuleparkidesse ja ka Narva põlevkivielektrijaamades hakkpuidu põletamisse, siis on firma kokkuvõttes suurim rohelise elektri tootmise toetuse saaja.

Toetuse vähendamise pooldajad leiavad, et praegune subsiidium on ülihästi toiminud – taastuvenergia osakaal Eesti elektritarbimisest ulatus ligi 13 protsendini. Seda on rohkem kui Eesti vastav eesmärk, samuti on saavutatav aastaks 2020 seatud siht, et 20 protsenti tarbitud elektrist tuleb rohelisest allikast.