Cameron ähvardas Euroopa liidreid kohtuga

Ühtlasi oli tegemist katsega rahustada parteikaaslasi, kes on pahased, et peaminister lasi seekord rahulikult läbi minna paktil, millele ta varem vastu oli.

Oma esimesel tippkohtumisel Brüsselis pärast detsembrikuist kibedat tüli veto pärast võttis Cameron tagasihoidliku ja konstruktiivse tooni, andes samas sõnaselgelt mõista, et kavatseb Euroopa ühisturu säilitamiseks kasutada kohtute abi.

Nimetatud juriidilist ähvardust hakatakse eelolevatel päevadel üha enam rõhutama – on ju Cameronil tarvis kasutada karmimat retoorikat rahustamaks vihaseid Briti euroskeptikuid, kellele ei mahu pähe, et ta lubas euroala riikidel kasutada paralleelse valitsustevahelise pakti tarvis Euroopa Liidu institutsioone.

Cameron ütles pärast tippkohtumist, kus Britanniale lisaks jäi leppest kõrvale ka Tšehhi Vabariik, et säilitas ELi institutsioonide kasutuse kui «reservi», mille abil Suurbritannia säilitab «mõjujõu».

«Me jälgime sündmusi kullipilguga ning niipea, kui märkame katset ühisturu valdustesse tungida, rakendame me vajalikud meetmed,» ütles Cameron. «Kui nad jäävad eelarveküsimuste juurde, siis selle vastu pole Britannial midagi. Me kasutame seda kui reservi, et sellel lepingul silma peal hoida.»

Brüsselis aitas niisugune leplik ja diplomaatiline lähenemine lappida kokku mõned ülimalt pingestatud suhted teatud ELi liidritega.

Samas ei jäänud tulemata ka juba traditsiooniks kujunenud Briti-Prantsuse repliigivahetus. Nicolas Sarkozy halvustas Londoni sõltuvust finantsteenustest, Cameron ütles aga, et Britannia «uks on avatud» Prantsuse pankadele, mis peavad põgenema «hullumeelse» finantstehingute maksu eest.

Järeleandmine ELi institutsioonide küsimuses asetas Cameroni Westminsteris poliitiliselt haprasse olukorda. Tõsiste euroskeptikute pahameel on Downing Streeti jaoks ilmselgelt mureküsimus, kuid vähemalt esialgu ei näi sellest kasvavat otsustavad mässu euroala permanentse päästefondi (ESM) loomise vastu, mille üle parlament peab hääletama kevadel.

Londoni suurim mure on, et eelarvepakt võib võimaldada eurotsooni riikidel ajada poliitikat, mis peaks toimuma ELi tasandil.

Nagu peaminister detsembris väitis: kui Londoni finantskeskuse ja Euroopa ühisturu osas tagatisi pole, oleks ohtlik anda euroalale ligipääs sellistele mõjuvõimsatele institutsioonidele nagu Euroopa Kohus ja Euroopa Komisjon.

Otsus ELi institutsioonide kasutamist mitte blokeerida näitab ühest küljest Briti juriidilise positsiooni nõrkust, teisest küljest aga seda, kuivõrd kalliks läheks poliitiliselt protesteerimine enne seda, kui Briti huvidele reaalselt kallale tungitakse.

Copyright The Financial Times Limited 2012