Ligi ja Borg: riikidel võiks olla võimalik tõsta pankade kapitalinõuet

Borg ütles ministrite ühisel pressikonverentsil Tallinnas, et EL-is tuleks saavutada üleilmse pangandusregulatsiooni Basel 3 paketil põhineva direktiivi CRD IV asjus kompromiss, mis peaks lubama riikidel kehtestada pankadele oma erinõudeid. «Riikidel peaks olema piisavalt manööverdamisruumi,» ütles Borg.

Eestis tegutsevad pangad liiguvad ka kõrgemate kapitalinõuete täitmise poole, ütles Borg.

Ligi ütles pressikonverentsil Tallinnas, et Eestis ega Rootsis ei ole praegune pangarisk üldiselt madal, kuna pankade tegelik kapitaliseeritus ületab ka taotletavaid kõrgemaid nõudeid.

«Kuid sõnumina oleks see oluline,» ütles Ligi. Tema sõnul ei peaks turgu ühtlustama valdkondades, kus pole see praktiline.

Rootsi ja Eesti rahandusministrid kaitsevad EL-i liikmesriikide ministrites koosnevas Euroopa Liidu Nõukogus riikide õigust kehtestada rangemaid kapitalinõudeid.«Me ei ole peale jäänud, aga jätkame,»  ütles Ligi.

Eesti risk on volatiilsus (kõikuvus-toim.) ja väiksus, pankadel oleks vaja seetõttu kapitalipuhvrit, et nad oleksid oma äris konservatiivsemad, selgitas Ligi. See võiks suurendada ka stabiilsust Euroopas.

Rootsi soov kaitsta õigust kõrgemaid kapitalinõudeid kehtestada tuleneb Ligi sõnul sellest, et riigi finantssektori risk on iseenesest suur.

«Nad peavad seda kamakat riski maandama kõrgemate kapitalinõuetega,» ütles Ligi. «See oleks EL-ile stabiilsuse mõttes hea.»

Euroopa Komisjoni möödunud aasta lõpust pärineval hinnangul võiks panganduse kapitalinõuete direktiiv CRD IV puudutavad läbirääkimised lõppeda tänavu suveks, nii et vastavad nõuded muutuksid pankadele, ühistutele ja muudele krediidiasutustele siduvaks tuleva aasta algusest.