LHV: naftanõudluse rahuldamisega tullakse vaevalt ots otsaga toime

«Kuigi Euroopa majanduskriisi tulemusena annab naftanõudlus Euroopas veidi järele, siis muu maailma nõudluse kasv enam kui kompenseerib selle,» lausus Kukemelk.

Samal ajal on viimase aastaga märgatavalt suurenenud nafta pakkumise poole probleemid – Liibüa ja Süüria naftapakkumise vähenemist on seni kompenseerinud GCC-riigid (Lähis-Ida koostöö nõukogu riigid), kes 2011. aastal suurendasid naftatootmist ca 10 protsendi jagu.

Samas muudab Iraani nafta importimisele kehtestatud embargo (jõustub täielikult alates 1. juulist 2012) olukorra veelgi keerulisemaks, kuna Iraanist eksporditava nafta asendamine teistest allikatest on problemaatiline.

Kukemelki sõnul on Euroopa jaoks oluline Brent’i naftahind, mis on tänase seisuga 112 dollarit barrelist, olles viimase kahe nädalaga 2 protsendi jagu kõrgemale liikunud.

2008. aasta naftahinnarekordite (ca 147 dollarit barrelist) löömiseks peaks Brent nafta maailmaturuhind dollarites kerkima veel täiendavalt 30 protsenti.

Aga miks on meil siis juba täna tanklates kütusehinnad kerkinud rekordilistesse kõrgustesse?

«Siin on kaks põhjust. Esiteks on 2008. aasta keskpaigast tänaseni euro USA dollari vastu kaotanud ca 17 protsenti oma väärtusest, mis tähendab, et 2008. aasta Brent euros mõõdetava naftahinna löömiseks oleks vaja veel vaid 9-protsendilist hinnatõusu,» selgitas Kukemelk.

«Teiseks on Eestis võrreldes 2008. aasta keskpaigaga kerkinud oluliselt mootorkütuste aktsiisid, mida nihutati ülespoole nii 2009. aasta juulis kui 2010. aasta jaanuaris.

Bensiini aktsiis on selle ajaga kerkinud 17,7 protsenti ning diiselkütuse aktsiis 19 protsenti. Koos aktsiisitõusuga suureneb omakorda veel ka käibemaksu poolt «lisanduv» hind.»