Stabiliseerimisreserv kasvas aasta lõpuks 333 miljoni euroni

Ligi ütles valitsuse pressikonverentsil, et neljanda kvartaliga kasvas reserv turuväärtuses 3,3 miljonit eurot ja aastaga 12,8 miljonit eurot.

Ligi lisas, et stabiliseerimisreservi tulususeks kujunes aasta kokkuvõttes 2,26 protsenti.

See ületab rahandusministeeriumi teatel võrdluseks oleva normportfelli tulusust 0,5 protsendi võrra.

Rahandusministeeriumi teatel laekus viimases kvartalis seaduse alusel reservi 1,4 miljonit ja aastaga kokku 5,4 miljonit eurot. Neljandas kvartalis toimus võlakirjaturgudel hindade mõõdukas tõus ning stabiliseerimisreservi neljanda kvartali tulususeks kujunes 2,35 protsenti.

Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (71,7 protsenti paigutuste struktuurist) ning krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse (26 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest, vastavalt 23,6 protsenti, 15,8 protsenti ja 14,3 protsenti, moodustavad Prantsusmaa, Hollandi ja Austria valitsuste võlakirjad.

2011. aasta lõpu seisuga oli stabiliseerimisreservis kõige kõrgema võimaliku reitinguga investeeringute osakaal 82,18 protsenti.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,84 miljonit eurot. Reserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu. Reservi kasutatakse ka pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks ning sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks.