Elektribörs tegi taas hinnarekordi

Reedel on elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas tervelt neljal tunnil megavatt-tunni hind üle 100 euro. Päeva rekord sünnib hommikul kella kuuest seitsmeni, mil hind küünib 183,48 euroni. See on suletud turu elektrienergia hinnast rohkem kui kuus korda kõrgem.

Lisaks erakordsele külmalainele surub elektri hinda ülespoole Rootsi tuumajaamade seiskamine hooldustöödeks. Soomes lisab probleeme venelaste otsus piirata ülekannet Soome ja Venemaa vahelises kaablis.

Eesti ja Soome vaheline kaabel Estlink sai eile uuesti töösse, mistõttu ülelahenaabrite defitsiit peegeldus otsekohe ka meie hindades. Üleeile näiteks oli Eesti ja Soome hinnavahe enam kui kahekordne, sest kaablirikke tõttu ei saanud siit elektrit eksportida.

«Külmad ilmad ja tuumajaamade tootmisest väljaminek on Soome hinna üles viinud, koos sellega ka Eesti hinna,» lausus Eesti Energia energiakaubanduse juht Margus Vals. «Kui Estlink väljas, oli tulemus kohe näha, kui ühendus Soomega puudus, ei pääsenud Soome hinna mõju löögile.»

Vals lisas, et Eesti hinnapiirkonna börsihinna teevad ilmselt Läti ja Leedu vanad elektrijaamad, mis pannakse tööle mõned korrad aastas ja mis seetõttu küsivad väga kõrget hinda.

Vals juhtis tähelepanu, et kui Eesti-Soome kaabel on avatud, hakkab kõrge hinnaga elekter voogama Lätist siia, kui kaabel kinni, siis voog raugeb.

Eesti elektritootmist kontrollivate Narva jaamade toodang läheb siseturule ja ülejäänu müüb firma börsile, kinnitades, et tal pole kontrolli, kes seda ostab ja millisesse riiki põlevkiviahjudest tulnud elektronid suunduvad. Sihtkohti jätkub, sest tootmise defitsiidis on nii Läti, Leedu kui ka Soome. Venemaaga otsest energiakaubandust pole.

Kogu Eesti elektrikaubandusest läks mullu 39 protsenti Lätti, 33 Soome ja Leetu 28. Eesti positsioon on unikaalne, sest Balti riikides tervikuna on tootmisportfelli puudujääk võrreldes tarbimisega 25 protsenti. Eesti aga tootis mullu 45 protsenti rohkem, kui tarbis.

Eesti toodab elektrit kaugelt enam, kui tarbib, ja meie tootmisportfellis on põlevkivi osa järjest kahanenud. Osalt keskkonnakaitsenõuete pärast, osalt aga muude elektrijaamade lisandumise tõttu.