Otsi
Sisesta pildikood

Palun sisestage turvakood:

MAKSUVÕLG
Maksuvõlglaste otsing:
AKTSIONÄRID
SÜNNIPÄEV
24. MAI

Liina Tõnisson, 72

majandusteadlane ja poliitik, VII, VIII ning IX riigikogu liige

Leon Glikman, 55

vandeadvokaat

Ivo Parbus, 53

kirjanik, toimetaja, Tallinna linnaametnik

Artur Raidmets, 51

õhtutekorraldaja ja omaaegne "Modern Fox-i" laulja

Ivo Rull, 47

suhtekorraldaja

Kai Haldre, 47

naistearst

Bob Dylan (Robert Allen Zimmerman)

ameerika muusik

Kristin Scott Thomas

inglise filminäitleja

Eric Cantona

prantsuse jalgpallur

Ruslana

ukraina laulja

Nordea Pensions juhatuse esimees Angelika Tagel
1/1

Nordea Pensions juhatuse esimees Angelika Tagel

foto: Liis Treimann

foto
http://f.postimees.ee/f/2012/02/06/944736t40ha4f4.jpg
http://f.postimees.ee/f/2012/02/06/944736t55h2c8d.jpg
Nordea Pensions juhatuse esimees Angelika Tagel
Liis Treimann

Nordea: pensionifondi puhul vaata viimast 10 aastat

06.02.2012 16:48

Pensionifondide puhul tuleb vaadata viimase 10 aasta käekäiku, viimase viie aasta sisse mahub kaks langusperioodi ning see on paljude fondide tootlust mõjutanud, kinnitab Nordea Pensions juhatuse esimehe Angelika Tagel.
 

II pensionisammas on loodud pensionisäästude kogumiseks inimese ja riigi koostöös ning selle eesmärk on suurendada inimeste kindlustunnet pensionipõlves.

«Pensionifondi kogutud varad on inimese omand ning arvestades Eesti elanikkonna vananemist, siis on vajadus selliste säästude kogumiseks väga suur,» kummutas Tagel arvamust, nagu oleks II pensionisammas mõeldud pelgalt kergeusklike kukru kergendamiseks.

Aastases võrdluses on 23 pensionifondist miinuses 11, viieaasta taguse ajaga võrreldes on miinuses kolm fondi. Kusjuures pikemas perspekiivis on kõige paremini käinud konservatiivsete fondide käsi, selgub kogumispensioni statistikast.

«Tõusud ja langused on kapitaliturgude loomulik osa. Pensionifondide puhul on mõistlik vaadata pikaajalist tootlust ning mitte pöörata liigsuurt tähelepanu lühiajalistele kõikumistele. Pikaajaline tootlus on see, mis määrab kogutud pensionivarade väärtuse aastate pärast,» rääkis Tagel ja lisas, et Nordea fondide võrdluses võib öelda, et aktsiafondi tootlus on pikas perioodis parem, kuigi vahepealsel ajal on olnud järske kukkumisi.

Nordea konservatiivne pensionifond C, kus aktsiaid ei ole, on viimase kolme aastaga kosunud 6,28 protsenti. Nordea pensionifond A, kus kuni pooled hoiustest on paigutatud aktsiatesse, on kolme aastaga kosunud 10 protsenti.

Konservatiivsed fondid investeerivad valdavalt võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse ja muudesse sarnastesse varadesse. Konservatiivsetel fondidel, mida soovitatakse neile, kel pension juba käeulatuses, on aktsiaid minimaalselt.  Mida riskantsem on fond, seda rohkem kuulub temale aktsiaid ning seda suuremad on ka tema kasvuvõimalused.

Aktsiainvesteeringute väärtused muutuvad tõusu- ja languse perioodidel rohkem kui võlakirjainvesteeringute väärtused. Seega, mida rohkem on aega pensionieani, seda enam võivad aktsiainvesteeringud ära tasuda. Samas tuleb Tageli kinnitusel investeerimisel ja fondivalikul arvestada iga konkreetse inimese riskitaluvust ja ootust, mistõttu ühest head soovitust on keeruline anda.

«Pikaajaliselt on siiski aktsiatel paremad kasvuvõimalused,» tõdes ta.

SAADA SÕBRALE
Sinu nimi:
Sinu meiliaadress:
Sõbra nimi:
Sõbra meiliaadress:
Saadetud!
Vaata sidusteemade katalooge
Loe kommentaare Lisa oma kommentaar
E-post Nimi