Iirimaa ühinemise referendum jääb ära
Briti Põhja-Iirimaa asjade minister Owen Paterson tõrjus tagasi üleskutsed korraldada Iirimaa ühinemise referendum. Ühtlasi ennustab ta, et Šotimaa ei hääleta iseseisvuse poolt.
Läinud nädalal ütles Põhja-Iirimaa asepeaminister Martin McGuinness, et soovib Iiri ühtsuse referendumit juba aastal 2016 – mis on oluline aasta, kuna siis tähistatakse sajandi möödumist ülestõusust Briti võimu vastu.
Paterson ütles aga Financial Timesile, et põhjaiirlastelt on talle tulnud vähe signaale – kirju, meile ja telefonikõnesid – huvi kohta referendumi vastu, kuigi Šotimaa eraldumise debatt on hetkel elav.
«Inimeste jaoks seal põhjas on majandus suur valuküsimus. Ma arvan, et nad ei mõtle niivõrd suurtele põhiseaduslikele küsimustele, kuivõrd igapäevastele majandusasjadele,» ütles ta.
Lähtuvalt 1916. aasta leppest on otsustav sõna Iiri ühtsuse referendumi korraldamise osas Põhja-Iirimaa asjade ministril.
1998. aastal Suurbritannia, Iirimaa ja Põhja-Iiri poliitiliste parteide vahel sõlmitud rahulepe sätestab, et minister kuulutab välja referendumi «juhul, kui talle tundub tõenäoline, et enamik hääletajatest» sooviks Iirimaa ühinemist.
Paterson ütles, et tal ei ole kavas referendumit korraldada, kuna «enamust ei ole» ja küsimus on seega seadusest lähtuvalt päevakorrast maas.
Mullu ütles 73 protsenti Põhja-Iirimaal korraldatud arvamusküsitlusele vastanutest, et soovib jääda osaks Suurbritanniast. Liidu jätkumise poolt oli 52 protsenti Põhja-Iiri katoliiklastest, väljaastumist pooldas neist kolmandik.
Paljude katoliiklaste jaoks on Iirimaaga ühinemise unistusele kriipsu tõmmanud sealne 67,5 miljardi eurone ELi ja IMFi abipakett.
Aastal 1998, kui ülalmainitud ülestõusu aastapäeva paiku küsitlus korraldati, oli Suurbritanniasse jäämise poolt vaid 19 protsenti Põhja-Iiri katoliiklastest, lahkuda tahtis 49 protsenti.
Paterson ei usu, et šotlased end Suurbritanniast välja hääletavad.
«Ma arvan, et Suurbritannia püsib koos... selle tükkideks lammutamine oleks traagiline. Summana oleme me suuremad, kui osadena,» ütles Paterson, tuues argumentidena koha ÜRO julgeolekunõukogus ning ajaloolised sidemed USA, Kanada, Austraalia, India ja mitmete teiste riikidega.
Copyright The Financial Times Limited 2012







Tagasi
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale