Ansip: ACTA on ülimalt õige asi

«Võltsimisvastase kaubanduslepinguga liitumine ei too kaasa ei Euroopa Liidu õiguse ega ka Eesti õiguse muutmise vajadust, vastavalt sellele ei ole ka vajadust seda teemat menetleda ELAKis. Küll aga ma tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et menetlus on olnud avalik. Menetluses on osalenud alates 2007. aastast nii kultuuriministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, patendiamet kui ka justiitsministeerium. Nii et võltsimisvastases kaubanduslepingus ei saa olla kellelegi, kes on tahtnud asja vastu huvi tunda, mitte mingisugust uudislikku sisu,» sõnas Ansip riigikogus.

«Võltsimisvastane kaubandusleping on mõeldud kaitsmaks ausate inimeste huve. See leping ei too kaasa vajadust muuta Eesti seadusi, kuid ta annab muu hulgas ka Eesti ettevõtjatele, laiemalt Euroopa Liidu ettevõtjatele parema konkurentsipositsiooni nendes riikides, kus intellektuaalomandit ei kaitsta sel määral nagu Euroopa Liidus ja Eestis, kuid kui nad ühinevad selle võltsimisvastase kaubanduslepinguga, siis nad hakkavad tegutsema samadel alustel, nagu meie tegutseme, ja seetõttu meie ettevõtted nendel turgudel muutuvad konkurentsivõimelisemaks,» rõhutas peaminister.

«Mu meelest on tegemist ülimalt õige asjaga, ma ei saa aru hüsteeriast, mis on just iseäranis Eestis lahti läinud. Kui me vaatame neid riike, kes juba möödunud aasta oktoobrikuus allkirjastasid selle võltsimisvastase kaubanduslepingu, siis me näeme, et need riigid on USA, Austraalia, Kanada, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Lõuna-Korea. Praeguseks lisaks sellele, et Euroopa Komisjon on selle lepingu allkirjastanud, on 22 liikmeriiki allkirjastanud selle lepingu. Mõelgem hetkeks, et ka rootslased on allkirjastanud selle lepingu. Kas te kujutate ette, et Rootsi peaminister või Ameeria Ühendriikide president lähtusid lepingut allkirjastades soovist keerata ühel päeval internet kinni, nagu meil meediast, eriti Õhtulehest praegu võib välja lugeda? Rootsis austatakse sõnavabadust veelgi rohkem, kui seda austatakse Eestis. Absoluutselt on välistatud, et Rootsi valitsus teeks midagi, mis ahistaks inimeste ligipääsu informatsioonile, ahistaks kuidagi moodi sõnavabadust. Ma ei saa sellest hüsteeriast aru, mis Eestis on üles keeratud! See meenutab mulle seagrippi. Pikka aega seisime vastu hirmkalli vaktsiini ostule, aga lõpuks ei suutnud enam vastu seista – 20 miljonit krooni läks kanalisatsiooni. Nii kui kits oleks sabaga löönud! Ei suutnud hüsteeriale vastu seista! Mulle tundub, et praegu hakkab samamoodi olema. Mõned arvavad, et kui varastamine on hirmus lihtsaks tehtud, no justkui soosib varastamist, siis tulebki varastada, et see justkui teeb varastamise täiesti legaalseks tegevuseks. Mina nii ei arva!» kinnitas peaminister Andrus Ansip.

Näiteks Saksamaal pole ACTA-teema peaministri kinnitusel meediakünnist üldse ületanud.

«Ma võtan ka Õhtulehte tsiteerida. 6. veebruar 2012: «ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta.» Vaadake, mis meid ees ootab! «Keelab odavamad, kuid sama efektiga järeletehtud ravimid ja patenteerib ära taimede ja teraviljade seemned, mida ei tohi siis enam kõik oma põldudel kasvatada.» Sõbrad! Põllumajandusega on nüüd täiesti läbi! Laar üritas, ei saanud hakkama, ACTA teeb selle asja ära! Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, siis selle vastu aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid otsida kusagilt abi!» sõnas peaminister.

«Millal me (ACTA-toim.) allkirjastame? Mida varem, seda parem, on minu seisukoht. Ei arva ma, et Barack Obama või Fredrik Reinfeldt on sooritanud kuriteo kas Ameerika või Rootsi rahva vastu, liitudes võltsimisvastase lepinguga. Vastupidi. Ma arvan, et varastamine on patt, on kurjast igal juhul. Teate, mina olen nii vana inimene küll juba, et ma mäletan seda aega, kuidas maal, kui inimesed kodust ära läksid, siis nad uksi lukku ei pannud. Panid luua ukse ette. No see võib siis rikutud inimesele olla sõnumiks, et sinna võib minna võtma, sest et kedagi pole kodus, võtta on lihtne. Aga ei, Eesti inimesed ei teinud seda järeldust, et varastada on praegu lihtne, sest kedagi pole kodus, nad on kõik heinale läinud. Eesti inimene tegi järelduse, et ta ei sisene sellest uksest, mille ette on pandud luud. Praegu me ei saa teha järeldust sellest, et meil on internetist võimalik varastada või ka siis ka mingeid ravimeid järele teha võltsravimitena. Jutt ei käi geneerilistest ravimitest, neid ei puuduta absoluutselt see võltsimisvastane leping. Me justkui teeksime järelduse, et kui varastada on jube lihtne, siis muudkui varastagem, varastagem rõõmsasti, see on uus kultuur. Ma loodan, et eestlased kunagi ei võta sellist kultuuri omaks,» kinnitas valitsusjuht.