Tõnis Oja: tänan kroonihindade näitamise eest

Arvan, et oma töö tõttu kuulun ilmselt esimese tosina eestlase hulka, kellel euro­ kurss peas oli. See jäi mulle meelde juba 1999. aasta keskel, mil euro oli arveldusrahana juba olemas, aga ajani, mil euro­tsooni esimesed liikmesriigid sularaha kasutusele võtsid, jäi veel paar aastat. Ma mäletan isegi seda, et algul oli Eesti Panga ametliku kursi täpsus viis kohta pärast koma (15,64664).

Sellele vaatamata, et olen euro kurssi peast teadnud juba üle tosina aasta ja euro on meil kehtinud üle aasta, mõtlen poes käies endiselt kroonides ning seda, kas kaup või teenus on odav või kallis, tean ma krooni-, mitte eurohindade põhjal. Kui aus olla, siis eurodes ei orienteeru ma veel isegi õllehindade puhul, ­ainult piima ostes saan hakkama vaid eurodes mõeldes.

Tean inimesi, kes mõtlesid kaupade ja teenuste puhul eurodes juba ammu enne 2011. aasta algust. Selliseid oli ka nende hulgas, kes käisid eurotsooni riikides vaid turistina. Samas on ka palju minusuguseid, kes mõtlevad veel endiselt kroonides, ning nii jääb see veel pikkadeks aastateks.

Pigem usun, et vanas rahas mõtlevaid inimesi on isegi rohkem kui neid, kes eurodes rehkendades ennast vabalt tunnevad. On ju teada, et paljud soomlased, itaallased, sakslased ja teiste vanade eurotsooni riikide elanikud arvutavad tänini hindu oma vanas rahas, ehkki euro on neil ka sularahana kasutusel juba kümme aastat.

Muidugi pole ma sinisilmne, arvates, et hindu näidatakse eurode kõrval kroonides niisama heast peast. Mulle tundub, et jaekaubandus on üks väheseid majandusvaldkondi Eestis, kus valitseb üsna korralik konkurents ja kroonides näidatakse hindu selle nimel, et klientidele meelepärane olla ja neid hoida.

Alles tugeva konkurentsi tingimustes mõistetakse täielikult iga kliendi väärtust ning pisiasjade olulisust nende hoidmisel. Usun ja loodan, et jaemüügi ja teenindussektori ettevõtted jätkavad hindade esitamist ka kroonides veel vähemalt sellel, aga miks mitte ka järgnevatel aastatel. Ilmselt oleks see kasulik nii klientidele kui ka kaubandusettevõtetele.

Headest asjadest ei saada tihtipeale enne aru, kui neid enam ei ole. Pole välistatud, et ettevõte, kes otsustab tööjõu ja kulude kokkuhoiu nimel hindu ainult eurodes esitada, võib järsku märgata, et kliente hakkab tasapisi vähemaks jääma.