Hiina pikendab massilise maksejõuetuse vältimiseks laenusid

Kõlab nagu Kreeka päästepakett, eks? Aga tegelikult on jutt Hiinast, kus tosinad provintsid ja linnad seisavad silmitsi pangalaenude maksete katkestustega.

Kas see tähendab, et Hiina on uus Kreeka. Ei, kaugel sellest.

Esiteks kasvab Hiina majandus tänavu enam kui 8 protsendi jagu, samal ajal kui euroala ähvardab majanduslangus.

Ning tänu jätkusuutlikule ja kiirele kasvule on Hiina kohalikel omavalitsustel kergem laenud lõpuks ära maksta.

Konkreetsemalt rääkides on aga Hiina laenuhädad Euroopast – ja tegelikult ka USAst – väga erinevad.

Arenenud maades seisneb mure selles, et võlga on kogunenud tohutu hulk.

Hiina häda pole aga niivõrd kogus, kuivõrd struktuur: selle asemel, et võlakirju väljastada, on kohalikud omavalitsused kasutanud finantseeringuteks läbipaistmatuid pangalaenusid.

«Probleemi juured on riiklikus eelarvesüsteemis,» ütles Hiina juhtiva investeerimispanga China International Capital Corpi (CICC) vanemstrateeg Huang Haizhou. «Kui uus valitsus teostab järgmise kolme kuni viie aasta jooksul eduka eelarvereformi, siis pole see probleem muud kui ajutine šokk.»

Hiina eelarvesüsteemi vead tulid räigelt esile globaalse finantskriisi päevil, kui Peking kuulutas välja stiimulitepaketi, mille enamjaolt pidid rakendama kohalikud valitsused.

Kuna finantse nappis ja eelnevate liialduste tõttu oli isegi raha laenamine keelatud, leiutasid provintsid ja linnad tuhandeid finantsmehhanisme, et reeglitest mööda hiilida ja võimalikult kiiresti kapitali kokku ajada. Nad pöördusid riigipankade poole, mis Pekingi poolt julgustatuna neile rõõmsasti üüratuid laenusid andsid.

Kui 2008. aasta hakul oli kohalikel valitsustel suhteliselt vähe võlgu, siis 2010. aasta lõpuks oli seda kogunenud 10,7 triljonit jüaani (1,7 triljonit dollarit).

Riiklik audiitor on teatanud, et enam kui kolmandik nendest laenudest aegub selle aasta lõpuks.

«Jutt ei ole rahavoo probleemist. Jutt on suurest rahapuuduse probleemist,» ütles Shanghai finantsinstituudi asedirektor Zhu Ning. «Kuigi ma arvan, et lõpuks need asjad lahenevad, võib tänavu siiski tulla palju maksekatkestusi, kui midagi ette ei võeta.»

Nüüd on hakanud selguma, mida siis ette võetakse.

Valitsus on kirjutanud pankadele valmis üldjuhised, instrueerides neid aeguvaid laenusid üle vaatama ja otsustama, millised neist on seotud elujõuliste investeeringutega. Selliseid laenusid saaks siis julgelt pikendada.

Samal ajal on Hiina asunud rakendama ajaloolist reformi, välistamaks 2009-2010 laenuralli kordumist. Mullu anti käputäiele provintsidele ja linnadele luba võlakirju väljastada – esimesi, mida kohalikud valitsused alates 1990ndate algusest on müünud.

Kogused olid väikesed, aga suund on selge.

«Viie või kümne aasta pärast laenavad kohalikud valitsused pankadelt väga väga vähe. Nad lähevad laenude osas praktiliselt täielikult võlakirjadele üle,» ütles riikliku informatsioonikeskuse peaökonomist Fan Jianping.

Kriitikud väidavad, et laenude pikendamise plaan on ohtlik, kuna tagasimaksete viibimine pärsib pankade võimalusi laenu anda. Osad halvad laenud jäävad omaks võtmata ja neid lihtsalt pikendatakse. Probleemid jäävad vaiba alla.

Standard & Poor's on hoiatanud, et pikendamine oleks Hiina pangandussektorile «samm tagasi», mis võib «raputada investorite usaldust».

Ökonomist Huang CICCst ütles aga, et kriitikud eksivad. Ta ütles, et finantskriisi ajal alustatud stiimuliprojektide laenude tagasinõudmine oleks antud hetkel väga rumal. «Paljudest projektidest poleks mingit kasu, kui sa teed neist 90 protsenti ära ja siis lõpetad,» ütles ta. «Nad hakkavad tulu tooma alles siis, kui sa läbid ka viimased miilid.»

Copyright The Financial Times Limited 2012