OECD: kihistumine hariduses pärsib majanduskasvu

Kooli poolelijätmine tähendab seda, et inimestel puuduvad valikud oskused, et tööturul hakkama saada.

Kõige suurema tõenäosusega jätavad haridustee enne keskkooli lõpetamist pooleli need, kes on pärit immigrantide perekonnast või kelle vanematel on puudulik haridus. Nad käivad suurema tõenäosusega ka kehvemates koolides ning nende vanematel puudub võimalus eraõpetajaid palgata.

Seepärast peaksid valitsused priskema majanduskasvunimel investeerima ka kehvematesse koolidesse. See aitaks kaasa majanduskasvule, aitaks suuremal hulgal inimestest jõuda haridusteel vähemalt keskkoolidiplomini ning panustaks õiglasema ühiskonna kujunemisse.

Koolide tase peaks raporti kohaselt olema võimalikult ühtlane ning selleks, et ka ihaldatud koolid võtaksid vastu nigelama taustaga õpilasi, võiks neile selleks pakkuda rahalist toetust.

Ennekõike tuleks kihistumist vältida haridustee esimesel poolel. Seepärast soovitab OECD raport investeerida senisest rohkem algharidusse.

Eestis on raporti kohaselt keskhariduseta 11 protsenti 25-64-aastastest ning 14 protsenti 24-34-aastastest.

Kõige parem on olukord OECD liikmesriikides seas Lõuna-Koreas, kus keskhariduseta on 2 protsenti 25-34-aastastest. Tõsi, 25-64-aastaste seas on keskhariduseta inimesi viiendik.

Kõige nukram on olukord Türgis, kus keskhariduseta on 25 protsenti 25-34-aastastest. Vanemaealiste puhul on kõige kasinama haridusega portugallased, kelles 70 protsenti ei olnud keskkoolidiplomini jõudnud.