10 küsimust, mida küsida ühistult enne korteri ostu

1.Kui suurt osa korteritest kasutavad omanikud ja kui suurt osa üürnikud? Üldiselt tähendab suurem omanike osakaal seda, et majas toimub vähem kolimisi ja muutusi.

2.Milliseid kokkuleppeid sisaldab ühistu põhikiri ja/või kodukord? Kas uutele ja vanadele liikmetele kehtivad samad mängureeglid? Nii võib selguda, et täna elektriküttega korteris tuleb järgmiseks kütteperioodiks taastada keskkütesüsteem või tuleb korteri akende vahetamine tellida ainult välisfassaaditöid teostanud firmast, sest teisel juhul ei kehti enam garantii maja renoveerimistöödele.

3.Kas ühistul on reserve? Lisaks uuri, kuidas on lood võlgnikega.

4.Kuidas on reservid kaitstud inflatsiooni eest? Läbimõeldud reservide kogumine eeldab vähemalt nende hoiustamist.

5.Mida sisaldab hooldus- ja haldustasu? Tavapäraste teenuste kõrval tasub uurida, kas see sisaldab ka üldaladelt muruniitmist ja parklast lumelükkamist või need tööd tehakse graafiku alusel ühistu liikmete poolt.

6.Kuidas toimub kulude jaotus? Kulusid saab jagada näiteks korterite, ruutmeetrite või korteris elavate inimeste arvu alusel. Suure hulga üürikorterite puhul on ruutmeetrite järgi jaotus õigem, sest sagedamini vahetuvad inimeste üle arvet pidada on keeruline.

7.Millised on viimastel aastatel olnud suuremad erakorralised väljaminekud? Mõned erakorralised kulud on vältimatud, aga korduvad kulukad erakorralised väljaminekud on ohumärgiks hoone seisukorra või ühistu tegevuse osas.

8.Kui sageli korteriühistu liikmed vahetuvad? See näitab, kui tihti kortereid müüakse ehk kas omanikud on üldiselt majaga rahul või mitte.

9.Kas ühistul on olnud kohtuvaidlusi? See ei ole kunagi hea märk, sest see toob alati kaasa maja hooldamise- ja haldamisega mitteseotud lisakulusid.

10.Kas arendajal on hea maine? Uuemate kortermajade puhul küsi ühistust arendaja andmed ja võimalusel külasta nende teisi arendusi. Kui selgub, et ehituskvaliteediga on probleeme, siis ostu korral saavad nendest peagi uue omaniku probleemid.