Tagasi
Maruste: ACTA ei tohi kahjustada internetivabaduse põhialuseid
Riigikogu põhiseaduskomisjoni tänasel arutuelul võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) juriidilise olemuse ja mõjude kohta jäi kõlama mõte, et ACTA on teema, mille üle tuleb ühiskonnas arutada ning et intellektuaalse omandi kaitse, võltsinguvastased abinõud ja internetivabadus peavad olema tasakaalus.
«Et ACTA puudutab potentsiaalselt igaühe selliseid põhiõigusi ja -vabadusi nagu eraelu puutumatus, õigus vabalt saada ja levitada informatsiooni, on põhiseaduskomisjoni kohus võimalikke mõjusid analüüsida ja hinnata,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste parlamendi pressiesindaja sõnul.
«On tähtis, et ACTA ei kahjustuks internetivabaduse põhialused ning säiliksid senised põhiõiguste ja -vabaduste tunnustatud standardid. Võimalik, et seisame senise autorikaitse ja internetivabaduse paradigma olulise muutumise faasis ning «metsiku lääne» faas internetimaailmas on kadumas,» ütles Maruste.
Tänasel istungil oli kõne all ka võimalus, et Eesti lisab ACTA-le omapoolse deklaratsiooni internetivabadusest. Arutuse all oli ka sellekohane mõttepaber.
Maruste kinnitusel on laiem arutelu ACTA üle vältimatu. «Vaba riigi vabadel kodanikel peab olema õigus arutada ühiskonna jaoks aktuaalseid teemasid, ja seetõttu on arutelu ACTA ümber paratamatu ja tervitatav. Riigivõimu ülesanne on seda teemat analüüsida ja olla mistahes aruteludeks avatud,» ütles Maruste.
ACTA põhimõtteid tutvustasid tänasel istungil justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tanel Kalmet ja välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna väliskaubanduse büroo direktor Kristi Karelsohn.
Kalmet osutas, et leping on tõesti mõnevõrra ebamäärane, kuid see ei too Eesti õigusesse kaasa uusi regulatsioone. Ka märkis Kalmet, et leping ei sea ACTAt eelisolukorda ehk leping ei too Eestile kaasa kohustust jagada ressursse intellektuaalomandi õiguskaitse ja üldise seaduste täitmise tagamise vahel. Karelshoni kinnitusel toob välisministeerium lepingu ka riigikokku ratifitseerimiseks, kuigi seadus seda otseselt ei kohusta.
Lisaks eelpoolnimetatuile osalesid komisjoni istungil välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo vanemjurist Triinu Kallas, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liidu (ITL) tegevjuht Jüri Jõema IT-visionäär Linnar Viik.
Reedel, 17. veebruaril kell 13, toimub samal teemal Euroopa Liidu asjade komisjoni avalik istung, millele on kutsutud ka kultuurikomisjoni, põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindajad.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
