Neljandas kvartalis kerkis palk 6,3 protsenti (160)

Brutotunnipalk oli samal ajal statistikaameti teatel 5,19 eurot ehk 7,4 protsenti aastatagusest kopsakam.

Kui võtta arvesse hinnatõusu ehk rääkida reaalpalgast, siis oli palgatõus 2,1 protsenti.

Tegu on juba teise kvartaliga järjest, kus ka reaalpalk aastatagusega võrreldes tõuseb. Varem oli reaalpalk 11 kvartalit järjest languses.

Ebaregulaarseid preemiaid (nt jõulupreemiad) ja lisatasusid arvestamata oli keskmise brutokuupalga kasv 6,1 protsenti.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2010. aasta neljanda kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 11,6 protsenti ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti võrra.

Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga palgatöötajaid 1,7 protsenti rohkem kui 2010. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis enim hulgi- ja jaekaubanduses (11,8 protsenti) ning langes ainult muudes teenindavates tegevustes (4,5 protsenti).

Keskmine brutotunnipalk tõusis enim kinnisvaraalases tegevuses (15,5 protsenti) ning langes ainult muudes teenindavates tegevustes (9 protsenti).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 813 eurot, novembris 868 ja detsembris 918 eurot.

2011. aasta neljandas kvartalis kulus tööandjal keskmiselt ühe töötaja palgaks 1175 eurot ja tunnis 7,54 eurot. Siin oli kasv vastavalt 6,3 ja 7 protsenti.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2011. aastal on valimis 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.