Palgatõus võib olla üürike (37)

Eelmise aasta lõpukuudel ületas 6,3-protsendiline palgakasv varasemaid ootusi, kuid edasi on rahandusministeeriumi hinnangul oodata keskmise palga kasvu mõnevõrra tagasihoidlikumas tempos.

«Keskmine palk kasvas hea majanduskasvu lainel,» märkis ka Arengufondi ekspert Heido Vitsur ning lisas, et selles mängis olulist osa ka Rootsi ja Soome majanduse hea käekäik.

Tänavu ei ole aga naabrite juures suuremat kasvu ette näha ja seepärast jääb ka nõudlus väikeseks, mis tähendab omakorda, et tööturul muutub olukord keerulisemaks. «Kuna häid töökohti tekib vähem, on inimesed nõus madalama palga eest töötama,» lisas Vitsur.

Eelmise aasta lõpus palgad aga veel kasvasid, kuupalk kosus kõige kiiremini kaubanduses, tõustes 11,8 protsenti. Palgakasv johtus ennekõike inimeste suuremast ostuhuvist, mis paari aasta eest kaduma kippus. Näiteks mullu detsembris kasvas jaekaupluste müük võrreldes aasta varasemaga viis protsenti.

Prisma tõstis töötajate palgad masueelsele tasemele juba kevadel, kergitades tasu 15 protsenti. Samas kinnitas kauplusekett paari päeva eest, et just palgakasv oli üks tegureid, mis neile mullu 0,6 miljoni euro suuruse kahjumi tõi.

Maxima avalike suhete juhi Erkki Erilaiu sõnul on palgakasvu taga konkurents kauplusekettide vahel, kes pidevalt laienedes töökäte pärast võistlevad.

Teaduse ja tehnika vallas kasvasid palgad aasta viimases kvartalis 10,9 protsenti, seda ennekõike tänu kõrgepalgaliste spetsialistide arvu suurenemisele. Kinnisvarasektor jäi kuupalga tõusu osas auväärsele kolmandale kohale, samas kerkis viimases kõige kiiremini tunnipalk – aastatagusega võrreldes 15,5 protsenti.